Kuidas sa jõudsid tootedisaini juurest autodisainini?
Kuna autodisain oli minu jaoks juba lapsepõlvest peale suur unistus, siis pärast Eesti Kunstiakadeemias (EKA) tootedisaini teise kursuse lõpetamist otsustasin Itaaliasse autodisaini õppima minna. EKA-sse läksingi tegelikult kindla teadmise ja ideega, et kunagi lähen sealt edasi autodisaini õppima.

Kirjelda palun lugejatele autodisaineri argipäeva.
Tegelikult on see suhteliselt argipäevane. Sõltuvalt protsessist tehakse visandeid (käsitsi või Photoshopiga) või töötatakse savimudelitega. Tööpäev algab kella 8–9 paiku ja lõpeb viie-kuue ajal õhtul. Muidugi jagub sinna vahele ka esitlusi, koosolekuid ja kokkusaamisi, kuid üldiselt üritatakse disainereid peamiselt loovas protsessis hoida.

Sind tuntakse ühena vähestest Eesti autodisaineritest, nüüd tulid sa aga publiku ette hoopis teibimaalidega. Teibitehnikat on autodisainis rakendatud juba aastakümneid, kas sina oled esimene, kes selle tehnika ka kunstisaali on toonud?
Ma ei usu, et ma esimene olen, aga praegu ei oska öelda, kas seda tehnikat on sel viisil kunstisaalis näidatud. Usun, et mitmed kunstnikud on teipi kasutanud, aga võib-olla uudsena mõjub see, et siin mängib lõuendi tühi katmata pind, kuna pilte ei ole korrigeeritud valge värviga.

Sinu viimasel näitusel nägi palju arhitektuuri, samuti modereerisid sa linnateemalist välkloengut teemal, kas urbanistlik keskkond ja arhitektuur on auto disainimisel otsene inspiratsioon. Mis sind veel inspireerib?
Tõsi ta on, et üha enam leian end uudistamas arhitektuurikirjandust ja ka linnakeskkond on minu jaoks suur inspiratsiooniallikas. Urbanistlikus keskkonnas avastab alati midagi uut. Samuti on linnakeskkonna visandamine huvitav ja pinget pakkuv. Loomulikult inspireerivad mind ka inimesed ja muljed elust. Elus toimuv ongi vahel parim inspiratsioon.

Elus toimuv ongi vahel parim inspiratsioon.

Kes on sinu eeskujud ja iidolid autodisainis? Kuuldavasti kuulub sinu sümpaatia pigem vanadele autodele?
Minu suurim austus kuulub vanameister Giorgetto Giugiarole. Ning ära peaks märkima ka Marcello Gandini, Pininfarina ja Bertone disainistuudiod. Mitte et nad enam nii väljapaistvad oleksid, kuid nad viisid autodisaini uuele tasemele. Giugiaro oskas ühendada praktilise ilusaga.

Nii see on, et mitmed autodisainerid on klassikaliste autode fännid. Kõige populaarsem ongi 1960–70. aastate looming, mil oli vähem tehnilisi piiranguid ja autodel olid ümarad vormid.

Oled Kias töötanud juba üle viie aasta, kas sul on mõttes ka Eestisse tagasi tulla või on plaanis edasi liikuda?
Praegu olen igati rahul Kias, huvitav ja inspireeriv kooslus tekib, töötades Saksamaal Aasia firma jaoks. Muidugi lisab ka väärtust rahvusvaheline seltskond ja võimalus näha disaini läbi eri kultuuride. Ning õnneks on siit päris hea ühendus Eestiga.

Oma lemmikautot sa vist lugejatele ei paljasta, aga kas sa sõidad jalgrattaga?
Kahjuks või õnneks minul seda ühte ja ainsat lemmikautot ei ole. Ka ei ole mul jalgratast, aga mulle meeldib Moultoni toodang ja olen pikalt plaaninud ühe soetamist. Praegu käin tööle jala ja mul on küll longboard, kuid ei ole seda tükk aega kasutanud.

- - -

LÕI UUE TEHNIKA

Meisterliku visandajana tuntud Björn Koop on toonud autodisainerite igapäevase teibitehnika kunstisaali ning võib lausa öelda, et ta on loonud täiesti uue maalitehnika. Björni enda sõnul oli algul teipidega auto üks ühele külgvaadet üpris keeruline teha ning see vajas omajagu täpsust ja osavust. Ent kui vilumus käes, jätkas Björn teipidega katsetamist ja mängimist ka pärast tööpäeva lõppu, kandes teibi ja värvi hoopis lõuendile ning liikudes ka teemadega autode juurest kaugemale. Vaal Galeriis eksponeeritud tööd on paari aasta pikkuse protsessi kokkuvõte, peegeldades nii läbi eri teede autodisaini juurde jõudmist kui ka eri tehnikatega (teibimaal, visandamine, markerijoonistus) eksperimenteerimist. Inspiratsiooni on lahtise käega autodisainer ammutanud urbanistlikust linnakeskkonnast, fragmente leidub nii Tallinnast ja Frankfurdist kui ka futuristlikest, välja mõeldud linnavaadetest. Loomulikult ei puudu piltidelt ka vanaaegsed klassikalised autod, tsiklid ega inimesed.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 2,9 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!