Mida tähendab eestlastele 9. mai 1945? Eesti riigi saatus oli selge juba aasta varem, mil punaarmee oli selle vallutanud. Nii Nõukogude Liidule kui hilisemale Venemaale on mälestus suure sõja võidust aga olnud aastaid just see kangelastegu, mille najal kogu rahva au ja uhkus seisneb. Väikeriikide allaneelamine kipub ikka "vabastamisena" kajastatud olema.

Pingeline aeg alates NSVL baaside sissetoomisest ning Nõukogude ja kui Saksa okupatsiooni aastad  olid niivõrd keerulised, et me tänapäeval ei kujuta ettegi, millises oludes meie esivanemad pidid hakkama saama: teadmatus lähedastest, arreteerimised, küüditamised, mitu okupatsiooni, väljaränne, nii Saksa kui Vene poolele mobiliseerimine... Kuid ka igapäevaelu suhkrutalongide ja ülinappide vahenditega, millega sõja ajal tuli hakkama saada.

Nüüd, aastapäeva eel, tuletame toonaseid sündmusi meelde. Kogume kokku ka meie lugejate perekonna lood: me ei pruugi ju teadagi, kuidas meie enda vanaemad-vanaisad hakkama said. Nõukogude ajal sellest ei räägitud ning hiljem said juba muud teemad tähtsamaks.

Ehk tasub nüüd, mil on meie seas elab veel neid, kes mäletavad, küsida ja uurida? Samuti tasuks üle vaadata kodused pildialbumid, ning leida sealt pildimaterjali, mida ehk pole aastaid olnud aega vaadata?

Hea lugejad, minge ja uuriga oma lähedastelt ja pange mälestused teele ka Delfile ja Eesti Päevalehele, et neid teistegagi jagada. Samuti ootame vanu fotosid, et näidata, milline oli Teise maailmasõja aegne ja järgne eluolu?

Saada materjalid ester.vaitmaa@delfi.ee või rahvahaal@delfi.ee.

Vajadusel garanteerime anonüümsuse.