70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Viimane foto allveelaev Orzełist Tallinnas – baaside lepingu ettekääne ujus ise kohale

 (12)
Eesti Päevalehe väljavõtted aastast 1939
Eesti Päevalehe väljavõtted aastast 1939Foto: Eesti Päevaleht (1939)

14. septembril 1939. aastal ujus Tallinnas mootoririkke tõttu sadamasse Poola allveelaev. Selle laeva põgenemine paar päeva hiljem sai ajendiks, miks Nõukogude liit esitas Eestile peagi nõude rajada Eestisse Punaarmee baasid. Kuid milline on üldse Orzełi lugu ning kui palju sai selle juhtumi kohta teada reaalajas? Toome Delfis ja Eesti Päevalehes järgneva kahe nädala jooksul Teise maailmasõja lõpu aastapäeva mõtestavas sarjas "Täna 70 aastat tagasi - kas sõda lõppes?" lugejateni uuesti Teise maailmasõja sündmused.

Orzeł (poola keeles Kotkas) alustas oma teekonda 1939. aasta 8. septembril, vaid nädal pärast natsi-Saksamaa sissetungi Poolasse. Et sakslased hõivasid kiiresti Poola sadamad, polnud Orzełil muud võimalust kui merele minna.

1473-tonnine Hollandis ehitatud allveelaev jõudis tollal neutraalsesse Tallinna sadamasse. Eesti võimud interneerisid allveelaeva meeskonna, konfiskeerisid kaardid ja navigeerimisvahendid ning hakkasid relvastust demonteerima. Orzełi kapten Jan Grudziński jättis mulje, et teeb koostööd, mis võimaldas allveelaeval lõpuks põgeneda.

Grudziński saboteeris torpeedotõstuki, nii et mõned relvad jäid pardale. Öösel võttis laeva meeskond kinni kaks seda valvanud Eesti sõdurit, raius läbi sadama peamise elektrikaabli, mistõttu jäi sadam pimedusse, lõikas läbi kinnitustrossid ja sõitis täiskäigul avamere suunas, võttes Eesti sõdurid pantvangidena kaasa.

Mõne minuti jooksul sõitis allveelaev aga liivamadalikule. Eestlaste kuulirahe all andis Orzełi meeskond võimsatele diiselmootoritele tagasikäigu ning alus pääses madalikult lahti. Eestlased hakkasid Orzełit suurtükkidest tulistama, kuid see pääses sügavasse vette ja sukeldus.

Orzeł veetis järgmised 24 tundi liikumatult merepõhjas ning selleks ajaks olid nii Saksa kui Nõukogude laevastikud alustanud laiaulatuslikke otsinguid. Grudziński jõudis Rootsi rannikule ja pani Eesti sõdurid maale.

Ettekääne leitud!

Nüüd järgnes kõik kiirelt: Moskva reageeris juba järgmisel päeval, Pravda avaldas uudistaagentuur TASSi teate, mille järgi usaldusväärseil andmeil peituvat Poola allveelaevad Balti riikide sadamates ja sealsed valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone.

Välimister Molotov teatas saadik August Reile, et Nõukogude Liit laseb otsida Poola allveelaeva ka Tallinna ümbruses - järgmisel päeval teatas Rei, et Eesti valitsus peab otstarbekaks, et Nõukogude Liit käivitab Poola allveelaeva otsingud.

19. septembil ei saanud aga Tallinnas Nõukogude liidu tehnikapargi kohalolu märkamata jätta, sest kümme Nõukogude lennukit lendas madalalt üle Tallinna ning sõjalaevad ilmusid Aegna ning Naissaare alla. Kuidas ja mida aga reaalajas teada sai?

Sellekohta, et Orzeł Tallinnasse on sõitnud, Päevalehest fotot ei leia - esimesed teated laevast on siis, kui viimane on sadamast lahkunud ning kui juba on teada, et eestlastest meremehed on Rootsis maha pandud. Napp kahelauseline info raporteerib ka, et nõukogude laevad on oma baasidesse tagasi läinud.

Ei märka silm ka kordagi infot madallende tegevate lennukite kohta. Kui keerukad olukorrad olid veel ees.

Päevaleht ilumutas reaalajas loo Orzełist nii, läbi eestlaste koju tagasi jõudmise:

Orzełi edasine saatus on tänaseni teadmata - jäi ju laev kuu aega hiljem lõplikult kadunuks. Selle kohta saad rohkem lugeda siit:

Põhjamerel algavad taas 1939. aastal Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva Orzeł otsingud

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare