70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Punapropaganda: otse metslasliku vihaga on sakslased purustanud Narva kultuurihooneid!
Narva saatus aastal 1944
Lahkuvad armeed hoolitsesid üldiselt alati selle eest, et pealtungivale vaenlasele midagi väärtuslikku maha ei jääks. Saksa armee taganes juba 1943. aastast, mil Stalingradi lahingus lüüa saadi. 1944. aastal saabusid taanduvad Saksa väed Narva ning jaanuaris anti käsk linn evakueerida. Tuhanded sisepõgenikud valgusid üle Eesti ja otsisid uut elukohta.
Punaarmee pommitas linna peaaegu maatasa märtsi alguses - tsiviilelanikke selleks ajaks linnas enam polnud. Eestlasi oli Narva rindel aga küll ning ka uusi mobiliseerituid saadeti sinna.
Kuigi punaarmee ülekaal oli suur, ei suudetud Narvat vallutada kogu kevade jooksul. Et aga Saksamaa viis oma vägesid ka teistele rinnetele, siis langetati otsus 24. juulist tõmmata väed Tannenbergi liinile (Tannenbergi liini võtmetähtsusega koht oli Sinimägedes) ning nüüd liikuski rindejoon Tallinna poole, sakslased taganesid.
"Otsekui metsaline on sakslane õhku lasknud Narva hooned..."
Kuigi ajalehe paber ja trükikvaliteet oli kohutav, ilmus propagandalehes ka fotoreportaaž, milline nägi välja purustatud Narva. Tugevalt retušeeritud, kehvas trükis ja udustelt piltidelt on siiski näha, kui suur oli häving.
Kõik pildiallkirjad ja tekstid kõnelesid sellest, kuidas linna hävitasid sakslased. Ei sõnagi sellest, et linna pommitasid puruks punaarmeelased. Lausvale, mille juurutamine kestis kogu Nõukogude okupatsiooni aja.
Vaata fotosid Narvast ka siit:
Vaata rohkem väljavõtteid toonasest propagandaajalehest galeriist: