Mis orbiiti puudutab, siis see oleks asteroidi puhul geosünkroonne. See tähendab, et asteroidi tiirlemisperiood langeb kokku planeedi ööpäeva pikkusega. Kuna orbiidi tasapind on ekvaatori tasapinna suhtes kaldu, siis paikneks asteroid (ja torn) taevas samas kohas iga 24 tunni tagant. Torni lend planeedi põhja- ja lõunapoolkera kohal asteroidi küljes rippudes oleks marsruudilt "kaheksa" kujuline ja korra ööpäevas sõuaks see üle Manhattani.
Lennukiirus maapinnaga võrreldes sõltuks sellest, millises maailma paigas see parasjagu on, kõige aeglasemalt lendaks see üle "kaheksa" alumise ja ülemise kaare.
CA pakub, et torn tuleks valmis ehitada Dubais, kuna seal on ülikõrgete hoonete ehitamise kogemus olemas. Võtame näiteks maailma kõrgeima hoone Burj Khalifa. Ja kui maja valmis, tuleks see siis kuidagi Põhja-Ameerika kohale toimetada.
Analemma kasutaks päikesepaneele ja taaskäideldud vett. Madalamatel korrustel oleksid kommertseesmärkidel kasutatavad ruumid, magala paikneks teise ja kolmanda kolmandiku piirimail. Kuidas inimesed torni ja sealt maha saavad, arhitektid ei täpsusta.
Lendtorni kõrgemates osades ehk kusagil seal 32 000 meetri kõrgusel oleks pisut rohkem päevavalgust kui allpool - umbes 45 minutit kauem ühe ööpäeva kohta. Kui kellelegi seal üleval tekib idee näiteks rõdule vaipa kloppima minna, tuleks aga selga panna skafander, kuna "õues" on vaakumilähedased tingimused ja umbes 40 kraadi külma Celsiuse järgi.
Mis puudutab asteroidi Maa orbiidile toomist, siis see pole tegelikult enam päris ulme. NASAl on tegelikult sarnased plaanid olemas oma Asteroid Redirect Missioni raames (see projekt viiks asteroidi stabiilsele orbiidile ümber Kuu).
Lõbus idee, aga tross läheks katki
NBC uudised küsisid arvamust Massachussetsi tehnoloogiainstituudi tulevikulinna labori direktorilt arhitekt Carlo Rattilt, kes ütles, et tegemist on laheda utoopilise megaprojektiga, ent esimene lihtne punkt, mis selle vastu räägib, on see, et kosmosest alla riputatud tross läheks rippuva maja raskuse all siiski katki. Kui ehitustehnika kõrvale jätta, siis arvas Ratti aga, et ta ei sooviks rippmajas elada seepärast, et see on ülejäänud maailmast ära lõigatud. "Linnad on mõeldud selleks, et need inimesed kokku tooks, Analemma torn teeks aga vastupidist," ütles ta.
Clouds AO partner Ostap Rudakevitš ütles aga, et seesugused hooned on tulevikus vältimatud. "Kui vaadata arhitektuuri ajalugu, on ehitised saanud järjest kergemaks ja kõrgemaks," sõnas ta NBCle. "Viimase kahe aastasaja jooksul oleme näinud lennunduse ja kosmoseajastu algust. Me usume, et see, millal ehitised end maast lahti rebivad, on vaid aja küsimus."
Muudest projektidest väärib märkimist, et Clouds Architecture disainis hiljuti NASAga koostöös paksu jääpadjaga kaetud iglulaadse Marsi-elamise, millest Fortegi kirjutas. Analemma projekti ja teistegi Clouds AO ideedega saab lähemalt tutvuda büroo kodulehel.