Delta robotid on kiired ja täpsed. Nende kolm eraldi juhitavat "kätt" moodustavad kolmnurga ning on ülikerged, aga tugevad. Just nende omaduste tõttu kasutatakse Delta roboteid paljudes tööstusharudes ja tootmisprotsessides, muu hulgas eri osade kokkupanemisel või pakendamisel. Üks esimesi Delta roboteid 1980-ndatel töötas näiteks šokolaadivabrikus pralineekommidele paberite ümberpanijana.

Aja jooksul on Delta roboteid üha väiksemaks ja väiksemaks muutunud. Harvardi Wyssi instituudi teadlase Robert Woodi juhitud tiimi loodud milIiDelta ongi nüüd kõige väiksem – Jaapani origamist inspireeritud robot on umbes ühe USA ühesendise suurune, selle mõõtudeks on 15 mm x 15 mm x 20 mm ja kaalub see 430 milligrammi.

Ajakirjas Science Robotics tutvustatud robot on tehtud komposiitmaterjalidest ning suudab teha kõike, mida selle eelkäijad, kuid märksa väiksemal skaalal. Testide järgi on selle täpsus umbes 5 mikromeetrit (0,005 millimeetrit).

Just sel põhjusel võiks milliDeltast olla kasu näiteks erinevate üliväikeste arvutiosade kokkupanemisel või koguni meditsiinis. Näiteks ülimat täpsust vajavatel operatsioonidel, kus on oht kirurgi käe värisemisele, võiks milliDelta oma tööga võimalikud imepisikesed värinad olematuks teha.

Teadlased pakuvad, et milliDeltat võib tulevikus kasutada nii juba olevasolevate robotseadmete juures kui ka arendada neid eraldiseisvateks robotiteks.

Vaata videost, kuidas milliDelta töötab: