Ülehelikiirusel liikuvad lennukid keelati USAs 1973. aastal, põhjuseks ülehelikiiruse ületamisel tekkivad kärgatused, mis inimesi häirivad. President Trumpi juhtimisel hakkasid aga nüüd USA võimud määratud keeldu uuesti üle vaatama ning puhusid sellega ka ülehelikiirusel lendavate lennukite tööstusele uuesti elu sisse.

Uusi ülehelikiirusel liikuvaid lennukeid on testimas nii NASA kui ka väiksemad firmad, näiteks nagu Aerion, Spike Aerospace ja Boom Supersonic. Enamasti on ettevõtete taga rikkad investorid, kes soovivad endale kiiremaid eralennukeid. Meenutame näiteks Concordi näitel, et selle Atlandi ookeani ületamise aeg oli tänastest lennukitest pea poole võrra lühem - New Yorkist Londonisse sai umbes kolme kuni kolme poole tunniga. Poole kiiremad lennuajad kõlavad mõjukatele ja rikastele väga hea mõttena.

Uute lennukite puhul on kasutusel ka uued tehnoloogiad, mis üritavad helikiiruse ületamisest tulevat pauku summutada. Näiteks on üks selline "vaikne" ülehelikiirusel lendav masin NASA X-59 QueSST, mida hakatakse USA linnade kohal testima juba 2023. aastal.

Keskkonnakaitsjad aga uute lennukite tuleku üle õnnelikud ei ole. Kuigi kõik ülehelikiirusel lendavate lennumasinate arendamisega tegelevad ettevõtted on öelnud, et nende eesmärk on tagada loodussäästlikud lahendused, võtavad pea kõik uued lennukid rohkem kütust kui praegused, tekitades looduskaitsjates tõsiseid küsimusi.

Samuti on ülehelikiirusel lendavatele lennukitele teatud määral jätkuvalt vastu inimesed. "Me ei saa USAs ehitada uut kiirteed, sest kohalikud on sellele vastu," ütles ülehelikiirusel lendavate lennukite vastu oleva Sierra Clubi endine tegevjuht Carl Pope The Verge'ile. "Mis paneb neid siis arvama, et nad saavad sadu miljoneid inimesi lööklainetega ründama hakata?"