Eesti elektroonikatootmine paistab silma kiire arengu ja tootearenduse poolest, mida on märgatud ka Skandinaavias. Seega pole imeks, et suur osa Norra kodude kaugloetavatest elektri-, soojuse-, või veearvestite “ajudest” on toodetud Eestis. Niisamuti on valminud siin ka märkimisväärne osa näiteks Rootsis ja Soomes kasutatavatest liikumis-, hääle ja teistest turvaanduritest.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse liige ja Kuressaares tegutseva elektroonikatehase Incap juht Otto Richard Pukk (pildil) selgitab, et Hiinast väljakolimise kõrval lõikab Eesti kasu teisest olulisest trendist, milleks on väiksemad, aga sagedasemad tootepartiid. “See nõuab elektroonikatootjatelt suurt paindlikkust, aga selle saavutamiseks on tööstused juba mõnda aega pingutanud ja Eesti tase on globaalses konkurentsis väga hea."

Otto Richard Pukk.

Nii on ka Incap selliselt üles ehitatud, et tootmisliini seadmeid saab vastavalt tellimustele kiirelt ja lihtsalt muuta, mistõttu on võimalik toota nii alustavale start-up ettevõttele kui ka suuremahulisele elektroonikatootjale.

Kuna suurema osa Eesti elektroonikatööstuse müügitulust annab just eksport, siis pole imestada, et näiteks Skandinaavia LED-tänavavalgusteid, elektrilisi segisteid, programmeeritavaid lüliteid, keevitusseadmete analüsaatoreid, ehitussektori vibratsiooniandureid või teisi kaasaegse majanduse ja elustiili jaoks hädavajalikke elektroonikaseadmeid, mis igapäevaselt Skandinaavias kasutusel, toodetakse just Eestis.

“Täna võib kindlalt väita, et elektroonikatööstus on Eesti kõige automatiseeritum ja kaasaegsem tööstussektor,” selgitas Pukk. “Hoolimata eestlaste hulgas enamasti levinud lihtsa ja odava allhanke mainest, suudab elektroonikatööstus tänu efektiivsele tootmisele tuua Eestisse kasumliku osa maailmamajandusest.” Tema sõnul on Eesti elektroonikatööstuse rolliks masstootmise kõrval järjest enam toetada kohalikku kasvavat start-up-ettevõtete ja e-riigi edulugu, et aidata uuenduslikud ideed ja prototüübid päriselt valmis meisterdada.