Hyperloop One on LA-s asuv ettevõte ja nad on üks paljude seast, kes Elon Muski visiooni "viiendast transpordiliigist" arendada ja tegelikkusse tuua soovivad. Võib öelda, et just Hyperloop One on momendil asja käsile võtnute seast kõige kaugemale jõudnud. Vähe sellest, vaid mõni nädal tagasi käis ettevõtte asepresident Alan James Tallinnaski ja kinnitas tarneahelate juhtimise ärikonverentsil, et Eesti kuulub regiooni, kus ollakse huvitatud ülikiire transpordilahenduse arendamisest.

Hyperloopi tehnoloogine lahendus näeb ette, et suletud, vaakumilähedaste oludega torudes peaks olema võimalik inimesi ja kaupa liigutada kuni kiirusel 1220 km/h.

Pool kilomeetrit toru on valmis.
Hyperloop One`i Nevada kõrbes hetkel veel ehitusjärgus oleva katsetoru nimi on DevLoop ja see on praegu poole kilomeetri pikkune, kaaludes tuhat tonni. Lähikuudel venib toru veel pikemaks ja see peaks valmides olema kolme kilomeetri pikkune. Esialgu inimesi torru reisima ei topita, ent katsesõidud tulevad siiski ja need peaksid juba õige pea näitama, kas ja kuidas ohtralt haibitud transpordisüsteem tegelikkuses töötab.
Vaakumipumpa tõstetakse paika.
Araabia Ühendemiraatire kaart Hyperloopi liini ja linnadevaheliste sõiduaegadega.
Esimesteks ülikiirelt torus vihisevateks inimesteks võivad saada Dubai šeigid: Hyperloop One plaanib nimelt esimese asjana nendega koostöös konstrueerida torusüsteemi Araabia Ühendemiraatidesse Dubai ja Abu Dhabi vahele. Selle vahemaa pikkus on 159 kilomeetrit ja ettevõte on lubanud, et reisijad jõuavad torutsi ühest otsast teise vaid 12 minutiga. Lekkinud dokumentide järgi võiks selle araabia kiirtoru hinnaks olla 4,8 miljardit dollarit ja see võiks valmida aastaks 2020, ent selleks on vaja enne kõrbes ohtralt katsesõite teha - selleks DevLoopi ehitataksegi. Paari lähema kuu jooksul peakski lõpuks selguma, kas hetkel veel ühe jalaga ulmesse kuuluv tehnoloogia siis toimib nii, nagu vaja või mitte.