Tallinn-Helsingi Hyperloopi lahendus valiti üleilmsel konkursil 35 perspektiivikama hulka

 (47)

Tallinn-Helsingi Hyperloopi lahendus valiti üleilmsel konkursil 35 perspektiivikama hulka
Ühe võimaliku Hyperloopi sõidukimudeli katsetamine Los Angeleses läinud nädalal.Reuters

Lahenduse pakkus välja arhitektina töötav Stanislav Popkov ja tema idee valiti 35 mõttekaima sekka USA idufirma Hyperloop One korraldatud konkursil „The Global Challenge“. Järgneva intervjuu autoriks on Tanel Raig Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingust PROLOG.

Kuidas sa sattusid Hyperloopi teema juurde?
Olen arhitekt ning tehnoloogia- ja teadushuviline. Lihtsalt jälgin kõike, mis maailmas toimub, kaasarvatud transpordi valdkonnas. Hyperloop haakus minu huvidega, kuna sain teada, et seda arendatakse üsna reaalselt, sellega on seotud mitu firmat ja tuntud ülikooli üle maailma. Valisin Hyperloopi ka oma magistritöö teemaks Eesti Kunstiakadeemias. Magistritöö põhjal osalesin ka Hyperloop One korraldatud maailmavõistlusel „The Global Challenge“, kus olen praeguseks jõudnud poolfinaali 35 hulka.

Mis konkurss on „The Global Challenge“?
Hyperloop One tegi ülemaailmse üleskutse, et pakutaks välja, kuhu tasub ehitada Hyperloop liini. Lisaks idee pakkumisele pidi tegema teatud arvutused näitamaks, kas see tasub ära ja on majanduslikult kasulik. Teise asjana huvitas konkurssi korraldajaid selle maa ja piirkonna valmisolek poliitilisel tasandil – riik oleks avatud sellisteks pakkumisteks, et neil oleks, kellega siin suhelda.
Konkursile esitati üle 2600 töö ja Tallinn-Helsingi jõudis 35 poolfinalisti hulka. Kui need tulemused avaldati, siis see mind väga ei üllatanud. Olin vahepeal tihedalt suhelnud Hyperloop One meeskonnaga ning soome firmaga FS Links, kes plaanib luua Hyperloop tüüpi ühendust Helsingi ja Stockholmi vahele. Minu ettepanek ongi mõistlik vaid juhul, kui Helsingi-Stockholm saab samuti tehtud ja nende liinide otsad ühendatud. Ainult Tallinn-Helsingi oleks liiga lühike ja kallis lõik.

Loe veel

Seotud lood:

Millal tehakse „The Global Challenge“ 35 hulgast edasine valik?
Maikuus väidetavalt tehakse otsused. Lõppvalikus hakkab kõige enam määrama poliitiline ja ühiskondlik toetus. Samas on hästi oluline, et meil on juba tehtud Tallinn-Helsingi raudtee tunneli jaoks mitmed uuringud.

Mis on täpsemalt sinu magistritöö teema?
Tegelen sellega, kuidas Hyperloop kiirühendus võiks muuta meie piirkonna elu. Kaasaegses maailmas tekivad superlinnad ehk aglomeratsioonid on tõmbekeskused, mis avaldavad olulist mõju tervetele piirkondadele. Ka Tallinnal on võimalus olla ühe sellise superlinna osa. Meie geograafilises piirkonnas on neli suurt linna: Tallinn, Helsingi, Stockholm ja Peterburg, millest kolm on ka pealinnad. Peterburgiga oleks poliitilistel põhjustel ilmselt raske, kuid kolmel esimesel on potentsiaali moodustada „superlinn“ juhul, kui õnnestub luua piisavalt kiire ja usaldusväärne püsiühendus. Tegelengi oma magistritöös sellega, et vaatan, kuidas see püsiühendus võiks reaalselt toimuda, millised on ohud ja millised muutused see kaasa toob.

Mida Hyperloop nende linnade jaoks muudaks?
Sisuliselt muutuksid need kolm linna üheks linnaks ja Hyperloop linnasiseseks transpordiks. Ei oleks enam vahet, kus ma nendes kolmes linnas olen. Saab kasutada kogu ala võrdselt – näiteks elad Tallinnas Õismäel, kuid käid Stockholmi kesklinnas tööl või Espoos ülikoolis.
Sisuliselt soodustaks see ka majanduskasvu, eriti Eestis. Kuna meil on kinnisvara odavam, siis ootaks meid ees uus ehitusbuum ja kesklinna tihendamine. Kuid võimalik ühendus soodustab ka teistel tasemetel koostööd ja liikuvust. Peaks tekkima majanduslikult ja kultuurliselt ühtne linn, võib olla ka ühine sissekirjutus ja kodakondsus.

Kuna PROLOGi ärikonverentsile tuleb 17. veebruaril esinema Hyperloop One asepresident, siis on meiega ühendust võtnud juba kinnisvaraärimehed, kes soovivad asepresidendiga kohtumist, et pakkuda nende käes olevale maale Tallinna linnas Hyperloopi jaama asukoha reserveerimist. Kas sul on juba teada, kuhu Tallinnasse võiks tulla Hyperloopi jaam?
Jah, põhimõtteliselt küll. Ma vaatan oma töös tõepoolest, kus võiks Tallinnas olla Hyperloopi jaam. On kolm ala, kus on minu hinnangul linnaehitusliku potentsiaali ja mida saaks ära kasutada, kui sinna planeerida ka Hyperloopi jaam. Täpsemaid asukohti, mida ma analüüsin, ma siiski ei soovi praegu avaldada.

Skeem sellest, kuidas Hyperloopi olemasoleva taristuga siduda.

Mille poolest oleks Tallinn-Helsingi vahel Hyperloop parem rongist tunnelis?
Esiteks kiirus. Raudteest rääkides oleks sõiduaeg 20-30 minutit. Hyperloopi puhul arvutasin välja, et sõiduaeg oleks kesklinnast kesklinna ca 6 minutit. Oluline on ka, et Hyperloopi tunneli läbimõõt on väiksem raudteetunneli läbimõõdust ja selle võrra tuleb süsteem odavam. Kapslijaama asukoha valikul on samuti rohkem võimalusi, kuna kapsel on on rongist tunduvalt väiksem.

Kas Hyperloop on mõeldud ainult inimeste transpordiks?
Mitte ilmtingimata. Seda arendatakse mõlemas suunas, nii inimeste kui ka kauba veoks. Transpordikapsleid arendatakse sellistena, et sinna mahuks üks merekonteiner. Teise variandina sobib kasutada vähendatud mõõdus kaubakonteinereid, mis sobiksid hästi kesklinna rajatava terminaliga.

Kas toru läbimõõt on standardiseeritud?
Elon Muski 2013 aastal avaldatud alpha-paberi järgi on toru läbimõõt erinev, olenevalt, kas seal transporditakse inimesi või tahetakse ka kaupa vedada. Kui on vajadus ka kaupa vedada, siis ehitatakse ilmselt suurema läbimõõduga toru. Samas saab seal ka väiksemates kapslites inimesi transportida, sest ei ole oluline, kui palju jääb torus kapsli ümber vaba ruumi.

Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et tema arvates ei suuda Hyperloop konkureerida meretransppordiga ja raudteekaubavedudega, kuna ei võimalda transportida suuremõõtmelist kaupa. Sinu jutust saan aru, et kaubavedusid Hyperloopiga siiski arendatakse. Kas see tähendab, et Hyperloop ikkagi hakkab konkureerima meretranspori ja raudteekaubavedudega?
Jah. Ka konkursil 35 hulka jõudnute hulgas olid mõned ettepanekud, mis olid orienteeritud just kaubavedudele.

Kas Hyperloopi tehnoloogia on patenteeritud?
Ei ole. Esimesi ettepanekuid selles valdkonnas on tehtud juba üle saja aasta tagasi. Selle tehnoloogia viimase variandi autor Elon Musk on teinud üleskutse, et kõiki tema ideid võib vabalt kasutada. Samas ma usun, et firmadel, mis praegu tegelevad Hyperloopi arendamisega, võivad tööde käigus hulgaliselt tekkida oma patendid. Hyperloop One töökojas oleme näinud päris palju lahendusi, mida ei tohtinud pildistadagi.

Kui palju on Hyperloopi arendajaid?
Lisaks Hyperloop One’le on veel olemas firma Hyperloop Transportation Technologies. Nemad samuti tegelevad Hyperloopi realiseerimisega Euroopas ja neil on sõlmitud koostööleping Slovakia valitsusega. Nende kahe firma vahel tundub olevat väga tihe konkurents. MIT ja Delft-i ülikoolid on samuti teinud selles valdkonnas üsna palju.
SpaceX on korraldanud omalt poolt võistluse kapsli ehitajate vahel, mis käib hetkel nende ehitatud polügonil Hawthorne-s. See näitab ka Elon Muski tõsist huvi tehnoloogia vastu.

Milline on Hyperloop tehnoloogia maksumus?
Hyperloop One väidab, et võrreldes kiirrongiga on see tehnoloogia umbes 60% odavam. Täpsemad numbrid üritame genereerida järgmise kolme kuu jooksul. Et finaali jõuda, ootab meil ees veel suur töö. Hetkel tegelen tiimi komplekteerimisega, kes oleks suuteline tehnilise lahenduse kõrval tegema ka tasuvusanalüüsi.

Kas Hyperloop oleks alternatiiv ka Rail Balticale?
Ma arvan, et Hyperloop tasuks teha Rail Baltica asemel. Hyperloop annab kohalikule inimesele palju rohkem juurde kui Rail Baltic. Kui Rail Balticu abil jõuab Tallinnast Pärnusse tunni ajaga, siis kui tihti see rong ikka käib? Ehk kaks korda päevas. Bussiliiklust ei asenda see mingiljuhul. Hyperloopi kapsel läbib selle vahemaa aga 10 minutiga. Need väljuksid väga tihti ja me oleksime Pärnus sisuliselt kohe. Ma arvan, et see on suund, mille peale võiksime kindlasti edasi mõelda. Muide, ka Poola arendab väga tugevalt Hyperloopi teemat.
Hyperloopil on teiste transpordiliikidega võrreldes oluline erinevus ka ruumis, mida ta vajab. Kaherealise maantee transpordikoridori laius on näiteks 110 meetrit, 4-realisel maanteel ca.130 meetrit, Rail Baltical oleks projektijärgne kaitsevööndi laius 66 meetrit kuid tegelikkuses võõrandatav maariba võib olla oluliselt laiem. Hyperloopi koridori laius on ainult ca.25 meetrit.
Rail Baltic sisuliselt lõikab Eesti pooleks. Hyperloop seda ei teeks. Ta ei häiriks loodust, kuna Hyperloop ehitatakse postide otsa ning loomad, inimesed, linnud saavad toru alt läbi minna. Süsteem ei tekita vibratsiooni ja heitgaasid puuduvad, kuna süsteem toimib elektri jõul. See tähendab, et kui muud võimalust ei ole, siis saab Hyperloopi panna ka läbi looduskaitseala kulgema.
Hyperloopi puhul ei tule kuskilt maad juurde võtta, sest Hyperloopi torud saab panna olemasolevasse transpordikoridori, milleks sobib maantee, raudtee või isegi kõrgepingeliin. Selleks on vaja muuta vaid tee- või raudteseadust, et sinna juurde lisada ka Hyperloopi torud.

Kuidas me teame et Hyperloop on siiski reaalne tehnoloogia?
Hyperloop One on rõhutanud, et nad kasutavad olemasolevat teadust ja tehnikat. Kõik need on maailmas juba olemas. Nad lihtsalt kohandavad need ühes süsteemis töötama.

Millal me näeme reaalselt toimivat Hyperloopi süsteemi?
Märtsis saame teada, kuidas Hyperloopi One süsteem toimib, kui toimuvad kogu süsteemi katsetused Nevada kõrbes. Kui seal näidatakse toimivat süsteemi, siis läheb Hyperloopi taristute rajamine edasi palju kiiremini. Käisin seal polügonil ise ja nägin, et ehitustööd käivad täie hooga ning umbes 500 m pikkune lõik on juba valmis.
Tõenäoliselt valmib ennem esimene Hyperloop taristu kui Tallinn-Helsingi tunnel. On ka kokkulepitud, et juba ülejärgmisel aastal ehitatakse Soome Salo linna 15-kilomeetrine Hyperloop’i lõik, kus katsetatakse kogu süsteemi. 2019. aastaks ehitavad nad plaani järgi Salost Turusse valmis 40-kilomeetrise lõigu, millest saab osa Stockholm-Helsingi tulevasest süsteemist.

Miks meil Eestis on oluline jälgida Hyperloopi arenguid?
Kiirühenduse valmimisel saab tööjõu vaba liikumine uue taseme. Samuti kaupade liikumine. Koha peal tootmine saab täiesti uue alguse. On ju teada, et suur osa kaubast toodetakse Hiinas ja tuuakse sealt Euroopasse. Kui saame aga hästi kiire ühenduse Soome ja Rootsiga, siis saaks Tallinnast ja Harjumaalt võib-olla nutitootmise keskus – siinset toodangut saaks väga kiiresti laiali saata Soome ja Rootsi. Olen veendunud, et kultuuri, hariduse ja regionaalarengu valdkonnas saame ka päris palju juurde.

Hyperloop’i arenguid näeb ka Stanislav Popkovi loodud Facebooki leheküljelt nimega Hyperloop Talsinki.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised