Soome rongiõnnetus andis otsustava tõuke, mis tõi kaasa mobiiltelefoni sünni

 (5)

Soome rongiõnnetus andis otsustava tõuke, mis tõi kaasa mobiiltelefoni sünni
http://yle.fi/elavaarkisto

Nokia sai oma esimese mobiiltelefoni valmis aastal 1987, kuid selles osas jäi ta pisut võidujooksus alla. Motorola oli oma esimest kaasaskantavat kahekilost mobiiltelefoni esitlenud aastal 1973. Kuid selle tehnikavidina juured tuleb ikka asetatda Soome, kus tegutsenud leiutaja Eric Magnus Campbell Tigerstedt patenteeris taskusse mahtuva üliväikese süsinikmikrofoniga telefoni juba aastal 1917.

1981 käima pandud NMT (Nordic Mobile Telephone) Põhjamaades oli esimesi mobiiltelefonivõrke maailmas, kaks aastat pärast Jaapani esimest võrku. Esimene SIM-kaart võeti kasutusele 1991. aastal Soome Radiolinja tellimusel, esimene SMS-sõnum inimeselt inimesele saadeti 1993. aastal just Soomes. Terve rida uuendusi mobiiltelefonide maailmas on käiku tulnud just Soome kaudu, enamikus ajal, mil Nokia oli veel iseseisev tegija maailmaturul.

Kuid nagu ilmneb ajalehest Helsingin Sanomat, sai suureks tõukeks mobiiltelefonide loomisel hoopis riigi rahuaja rängim rongiõnnetus, aastal 1957.

Seotud lood:

15. märtsil 1957 põrkasid kokku vastupidistes suundades kihutanud kaks reisirongi, laupkokkupõrkes sai surma kokku 26 inimest. Haiglasse toimetati veel 50.

Osa vaguneist purunes täielikult Wikimedia commons

Loe veel

Ajalehes ilmus järgmisel päeval terve lehekülje suurune aerofoto, millel oli näha rööbaste kõrvale paiskunud raske auruvedur nn Ukko-Pekka, nagu ka purunenud vaguneid, kevadine talvemaastik meenutas pigem pommirünnakute tagajärgi. Ühes suunas oli kihutanud auruveduriga öökiirrong, teises suunas aga mootorvagunitega reisirong, ajalukku läks see Kuurila rongiõnnetusena. Vaid 1940. aasta Turengi rongiõnnetus, kus hukkus 39 inimest, on olnud Soome ajaloos rängem.

Vaata ka YLE videot

Ilmnes, et kahe rongi kokkupõrge osutus võimalikuks kõikidest turvanõuetest hoolimata. Põhjuseks oli inimlik eksitus, kui rongiliikluse korraldajad suunasid kaks hilinenud rongi korraga samale rajale. Viga märgati kohe, aga sel ajal puudus igasugune võimalus sõitva rongi juhti ohust teavitada. Rongidel puudus raadioühendus.

Ja juba järgnenud esmaspäeva lehes kinnitas Raudteevalitsuse juht Erkki Aalto, et edaspidi varustatakse iga rong ja iga jaam raadiotelefoniga. Soomes oli selliste asjade arendamise vastu huvi ka varem olemas, kuid just 1957. aasta rongikatastroof andis tugevaima tõuke raadiosideseadmete väljatöötamiseks.

Kui raudteel olid raadiotelefonid kasutusel ka 1950. aastatel, tehti 1962. aastal Toijala-Tampere-Haapamäki liinil avatud liiniraadiosüsteemiga suur hüpe edasi. Rongid said püsiva sideühenduse ja see muutus edaspidi automatiseerituks. Esimese veduriraadio valmistas aga Soome elektroonikafirma Salora. Rongi telefon oli nüüd mobiilne, liikuv ja juhtmevaba. Seda võib julgelt nimetada "kännykkä" ehk pihutelefoni esimeseks versiooniks.

Veduriraadio. http://www.sahkoala.fi/
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised