OECD raport: tehisintellekt ja robotid võtavad inimestelt arvatust hoopis vähem tööd ära

 (8)
OECD raport: tehisintellekt ja robotid võtavad inimestelt arvatust hoopis vähem tööd ära
Toyota korvpallirobot Cue vabaviskel. Profikorvpallurite ametit robotid ilmselgelt ei ohusta.Reuters

Automatiseerimise mõju saab aga olema siiski märkimisväärne, käristades lõhe rikaste ja vaeste vahel laiemaks.

OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni läinud kuul avaldatud raport on vastupidine sellele, mida prognoosisid aastal 2013 Oxfordi akadeemikud Carl Frey ja Michael Osborne. Nood teatasid, et umbes 47 protsenti kõigist inimeste käes olevatest USA töökohtadest on ohus, kuna robotid või tehismõistus võib need ametid üle võtta. Frey ja Osborne`i analüüsi ja mõne neile veel järgnenud uurimuse tulemusena süveneski paljudes veendumus, et „robotid tulevad ja võtavad meie töö ära“.

OECD ütleb nüüd, et nii kõrge see protsent siiski olema ei saa. Nad teatavad, et liikmesmaades (ka Eesti kuulub aastast OECD-sse) on vaid 14% selliseid töökohti, mille automatiseerimise tõenäosus on kõrgem kui 70%. Tõsi, ka siis, kui need 14% töökohtadest automatiseeritakse, tähendab see, et OECD liikmesmaades jääb siiski kokku umbes 66 miljonit inimest tööta.

Võrdlus Detroitiga

The Verge kirjutab, et USA-s näiteks võib raporti järgi kaduda 13 miljonit töökohta. Raportis toodi võrdlus 1950. aastate Detroidiga, kus autotööstuse automatiseerimise ja muude tehnoloogiliste muudatuste tõttu suur hulk töökohti hingusele läks. Öeldakse, et uus muudatus tähendab, et 50ndate Detroiti olukord tuleks mitmega korrutada.

Seotud lood:

Põhjus, miks värske prognoos Frey ja Osborne`i omast sedavõrd erinev on, on selles, et OECD tegi vahet paljudel sama nimega, kuid tegelikult erinevatel ametitel ja pööras tähelepanu ka ülesannetele, mis on keerulised ka arvutite jaoks.

Näitena tuuakse vabriku masinaoperaatori amet: ehkki osa ta tööst võiks automatiseerida, on tal muud asjad, mille eest vastutada, nagu näiteks varustusega tegelemine ja noorematel, vähem kogenud töötajatel silma peal hoidmine, millega arvutid hakkama ei saa. Teiseks - kui võrrelda arenenud maa ja Vietnami rõivatehase töötajat, on selge, et tehnoloogiliselt arenenumas USA tehases on samas ka suurem hulk mitterutiinseid ülesandeid, mida ei ole võimalik automatiseerida ja mistõttu inimese töökoht sedavõrd ohus ei ole.

Ehkki OECD raport prognoosib, et mõjutatavate töökohtade arv on eeldatust väiksem, rõhutatakse selles siiski, et tööturul nõrgemas positsioonis olevatele inimestele (väheste oskustega töötajad ja noored) võib automatiseerimine rängalt mõjuda. „Automatiseerimise risk ei jagune töötajate seas võrdselt. Kõige kõrgema automatiseerimistõenäosusega töökohad on tüüpiliselt need, mis vajavad kõige madalamat haridust,“ öeldakse.

Umbes 20 protsenti töötavatest inimestest, kes on 20-aastased ja nooremad, on OECD maades ametis toitlustuses, koristusteenistuses; 34 protsenti aga müügitöös ja teeninduses – just need ametikohad on kõige tõenäolisemalt automatiseeritavad.

Karjääriteošansid kahanevad

Stsenaarium sobib kokku ka ühe eelmise aasta juulist pärineva uuringuga Suurbritanniast, milles öeldi, et AI ja robotid kahandavad sotsiaalset liikuvust: kõige madalamate palkadega töötajad on kõige vähem tõenäolised uusi ameteid selgeks õppima ja tehisintellekt võib kaotada ka mitmed rutiinsed tööd, mis olid paljudele karjääri loomisel esimeseks astmeks – näiteks administreerimistöö mõnes kontoris.

Seega rõhutatakse uurimuses, et noorte ja väheseid oskusi nõudvates ametites olevate inimeste puhul on ümberõpe väga oluline.

Automatiseerimislaine ei pruugi meie töö seisukohast küll nii segipaiskav olla, kui kardeti, kuid see ei tähenda, et võiksime end ka lõdvaks lasta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare