Kuidas see on võimalik? Iirimaal pole raudteel peaaegu ühtki hukkunutega kokkupõrget

 (46)

Eurostat peab tõsist statistikat ka raudteeohutuse kohta Euroopas. Viimatine analüüs võtab kokku küll aastad 2014-2015, aga selle tulemused tunduvad esmapilgul üsna hämmastavad. Kui Eestis on kirjas 14 õnnetust 14 hukkunuga ja Poolas on kirjas lausa 639 õnnetust 324 hukkunuga, siis kolm riiki on jäänud õnnetustega nulli - Liechtenstein, Luksemburg ja Iirimaa.

See, et Poola ja Saksamaa on hukkunute osas esikohtadel, pole eriti üllatav, sest Saksamaa on esikohal kaubaveo tonnaažilt ja teisel kohal ka reisijateveolt kilomeetri kohta Euroopas, Poola aga on kaubaveolt teisel ja reisijateveolt seitsmendal kohal Euroopas. Kõige enam reisijaid veab raudtee Prantsusmaal, Poolast eespool asuvad ka Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja Šveits.

Jättes praegu kõrvale pisiriigid Liechtensteini ja Luksemburgi, tuleb aga eriti imestada andmeid Iirimaa kohta.

http://ec.europa.eu/eurostat
Seotud lood:

Kaubavedu Iirimaa rööbastel on viimasel kümnel aastal küll sama hästi kui lakanud, aga reisijaid kilomeetri kohta veetakse palju rohkem kui oluliselt suuremates Bulgaarias ja Kreekas. Raudtee on aga Iirimaal enam kui kaks korda pikem kui Eestis - 2733 kilomeetrit, rööpmelaiusega meil harjumatu 1600 mm. Pindalalt on Iirimaa poolteist Eestit, rahvaarvult ligemale neli Eestit.

Raudtee pole ka Iirimaal just kõige kaasaegsem, kuid turvanõuded ülesõidukohtadel nähtavasti küll. Ja nagu ilmneb, on viimatine inimohvritega kokkupõrge Iirimaal (kui enesetapjaid mitte arvestada) juhtunud aastal 1991, mil rong sõitis rööbastelt. Seda suurem oli sensatsioon, kui üks iirlanna sel kuul Inglismaal rongi alla jäi.

Loe veel

Suur osa Iirimaa raudteedevõrgust on alguse saanud juba 19. sajandil, kuna tippajal, 1920. aastaks oli riigil lausa 5600 km raudteid. Sellest võrgustikust on tänaseks küll vaid pool järel. Metrooliine riigis pole, ainus kergraudtee ehk tramm avati 2004. aastal Dublinis. Ja nagu juba märgitud, alates 2008. aasta üleilmsest majanduskrahhist on kaubavedu raudteel praktiliselt katkenud.

Kui videoid vaadata, tundub aga, et ülesõidukohal rongi ette sõitmine on tõesti kas võimatu, või võimalikult ebamugavaks tehtud. Märksõnaks paistab olevat see, et ülesõidukohal pole vaid tõkkepuid, vaid lausa väravad.

Kohati on ülesõidukohad ka siiani mehitatud:

Teisalt aga, ka autojuhid oskavad muu liiklusega palju rohkem arvestada.

Iirimaa enda statistika pole siiski päris pilvitu. 2015. aastal sai üks inimene surma, kui ise ronis enesetapusooviga läheneva rongi ette, teisal leiti rööbaste kõrval surnukeha, kuid ilmnes, et surma põhjus polnud raudtee. Vigastada said pigem inimesed, kes hüpanud trammi, vähemal määral rongi ette. Ühel juhul nägi rongijuht võimalikku enesetapjat rööbastel, pidurdas ja aktiveeris ka inimest kinni püüdva mehhanismi. Kokkupõrkel murdis inimene vaid käeluu.

Tõsisem intsident oli 2014, kui avatud väravatega ülesõidukohale sõitnud auto jäi rongile ette ja paiskus saadud hoobist tammilt alla. Ilmnes, et kohalikel elanikel olevat olnud lausa komme seda väravat kinni siduda, et saaks takistamatult üle sõita. Teisal aga sai auto sõita ülesõidukohal rongile küljelt sisse, kusjuures ka sel juhul oli olid ülesõitu tõkestavad väravad parajasti avatud.

Ja autojuhtidel on ka seal tihti tahtmine siiski viimasel hetkel alt läbi lipsata:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised