Tavaliste kiirrongide maailmarekordiks on Prantsusmaal 2007. aastal saavutatud 574,8 km/h. Magnetlevitatsiooniga oma rööpa kohal kihutavad (nn maglev) rongid on näidanud veelgi suuremat kiirust, Jaapanis 2015. aastal 603 km/h.

Niisiis, on selge, et selliste kiiruste saavutamine vajab ka tõeliselt erilisi tingimusi. Samal tasapinnal olevaid ülesõite 21. sajandi kiirraudtee ei kannata, Hiinas on võimaluse korral tõstetudki terve raudtee pigem sildadele-viaduktidele, millistest pikim, Danyang–Kunshani suursild, on 164,8 kilomeetrit pikk lõik Pekingi ja Shanghai vahelisel kiirraudteel, samal raudteel paikneb kokku neli maailma kümnest pikimast sillast.

Ehitatakse tunneleid ja sildu, millel sõidavad vaid kiirrongid ja samas tuleb võtta maha kõik üleliigsed põhjused pidurile vajutada, et ikka kiiremini kohale jõuda. Viis kõrgeimat silda maailmas paiknevad Hiinas, viie pikima silla hulka maailmas mahub vaid neli Hiina ja üks Taiwani sild. Ja on selge, et turvalisust ohvriks tuua ei või.

Kõrgeima sildeavaga sild maailmas peaks olema siinses videos näidatud sild Shanghai-Kunmingi liinil, Beipanjiangi sild Hiinas, kokku 720 meetri pikkuse sildeavaga raudbetoonsild, mis ületab 565 meetri sügavust kuristikku, selle põhjas voolab aga Beipani jõgi.

Kõrgusekartust peaks aitama vähendada see, et silla ületus kestab rongile vaid kuus sekundit, ilma et kiirust vähendama peaks. Valmis sild aga kuueaastase töö tulemusena mullu detsembris. Mõnes allikas kannab sild ka Duge silla nime, silla kogupikkus on 1340 meetrit, paikneb sellel kahesuunaline raudtee.

Kokku 2066 km pikk Shanghai-Kunmingi kiirraudtee alustas tööd eelmise aasta lõpuks ja sõidavad seal rongid kiirusega kuni 350 km/h. Hiinas on kokku juba 20 000 km kiirraudteid ja nende ehitamine jätkub kiirendatud tempos.

Shanghai-Kunmingi raudtee Hiinas