Tänapäeval võideldakse soojuskaoga majade välisfassaade korrastades ja soojendades ning aknaid plastakende vastu vahetades. Need on kõik väga head moodused soojuskaoga võitlemiseks. Kahjuks ei lahenda need tihti õhuniiskuse probleemi, vaid muudavad selle hullemaks.

Mitte ainult nõukogudeaegsed korterid ...

Liigniiskus ei küsi hoone ehitusaastat – seetõttu ei ole kaitstud ei vanade talude omanikud ega ka pärast nõukogude aega ehitatud korterid või eramajad. Eesti asukoht maailmakaardil tingib, et sademete hulk ületab aurumise. Meil sajab keskmiselt 550–800 mm ja keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Praegusel aastaajal on vastav näitaja 95% kandis. Arstid peavad kodus sobilikuks õhuniiskuse tasemeks 40–60%. Nii kaua, kuni keegi ei leiuta viisi, kuidas kogu Eesti niiskustaset alandada, peame otsima liigniiskusega võitlemiseks abi õhukuivatitest.

Normaalsetes tingimustes tekitab keskmine neljaliikmeline perekond ligikaudu 12 liitrit vett päevas, mille puhul tuleb arvestada ka korteri või maja ehituskvaliteediga, mis halva õhuringluse tõttu samuti õhuniiskust tekitab. Enamik probleeme õhuniiskusega tekib külmadel perioodidel (kevad, sügis, talv), mil inimesed ei saa aknaid avada ja kogu niiskus jääb korterisse, ilma et saaks kusagile edasi liikuda. Kui sellel 12 liitril veel ei ole kuhugi minna, hakkabki tekkima tunne, nagu elaks akvaariumis. Liigniiskus ei ole seotud ainult halva ehituskvaliteediga, vaid tekitame ka ise igapäevaelu elades niiskust. Niiskust tekib näiteks duši all käies, pesu pestes, riideid kuivatades, sööki valmistades, hingates, vihmase ilmaga koju tulles jne.

Sinna, kus on külmemad pinnad, näiteks aknad ja seinad, hakkab tekkima kondensaat. Sellised pinnad on hea algus hallituse arenguks ja levikuks ning tavaliselt alles siis pannakse tähele, et on tekkinud tõsine probleem. Hallitus hakkab arenema ja kasvama õhuniiskustasemel alates 68%.

Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa küttekulude tõusu ja isegi siis, kui toatemperatuur on +30 °C juures, on inimestel ikkagi külm. Veepiisad õhus on külmemad kui kuiv õhk. Piiskade kokkupuutel inimese nahaga tekib külmatunne.

Haarake õhuniiskuse üle kontroll

Üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama, et õhuniiskuse tase kontrolli alla saada. Praegu on kõige populaarsemaks muutunud Rootsi tootja valmistatud õhukuivati WDD80 WOOD´S. Seade sobib koduseks kasutamiseks ideaalselt, kuna selle müratase on vaikseim turul pakutavatest ja kuivati saab ilusti hakkama kuni 70 m2 ruumidega. Õhukuivati kogub igal temperatuuril umbes kaheksa liitrit päevas. Puudub kompressor, mis tähendab, et seadmete töötemperatuuri vahemik on +1 kuni +40 kraadi. Kompressorüksused kaotavad tõhususe õhutemperatuuri langedes ja koguvad õhust niiskust vähem, kui tootja on maksimaalselt kirja pannud. WOOD´s WDD80 selle all ei kannata, kuna kasutab desikandi tehnoloogiat.

Sellist seadet kasutatakse korterites, majades, saunades, garaažides ja suvilates; samuti on olemas tööstuslikud õhukuivatid, mida kasutatakse enamasti tolmustes kohtades või ettevõtete poolt.

Jaga
Kommentaarid