Kanaaridel 40 aastat tagasi: Üks reisilennuk lendas teisele selga, hukkunuid 583

 (76)

Kui jätta kõrvale kaks New Yorgi pilvelõhkujat ja Pentagoni hoonetiib, mis 2001. aastal terroristide kaaperdatud lennukite tabamusest kokku varisesid, tappes ligemale 3000 inimest, tuleb ajaloo rängimaks puhtakujuliseks lennukatastroofiks pidada Tenerife 1977. aasta katastroofi, täna 40 aastat tagasi.

Kaudselt tuleb ka selle lennukatastroofi põhjuseks pidada terrorismi. Kanaaridele iseseisvust nõudnud terrorirühmitus Fuerzas Armadas Guanches (tegutses 1976-1978) oli pannud samal päeval pommi Gran Canaria lennuvälja lillepoodi, mis põhjustas purustusi, kuid inimohvreid ei olnud. Kuid sellega suunati kogu lennuliiklus paratamatult oluliselt väiksemale Tenerife lennuväljale.

Lennukid, mis ei saanud Gran Canariasel maanduda, olid sunnitud aega tasa tegema Tenerife lennuväljal, millel oli vaid üks hoovõtu- ja sellega paralleelne ruleerimisrada, nelja ühendava ruleerimisrajaga nende vahel. Kokku viis suurt reisilennukit ootas lennuväljal.

Üks lennukitest, Pan Am'i lend 1736 oli teekonda alustanud Los Angelese rahvusvaheliselt lennuväljalt, vahepeatusega New Yorgis, kasutades lennukit Boeing 747-121, pardal 380 inimest.

  • (Sama lennuk oli muide kaaperdatuna teinud 1970. aasta ka ootamatu maandumise Puerto Rico asemel Kuubale, kuhu keegi lõunaameeriklane relvaga vehkides maanduda tahtis ja kus Fidel Castro nad isiklikult vastu võttis.)

Loe veel

Seotud lood:

Teine lennukitest, KLM-i lend 4805 alustas seekord lendu Amsterdamist, lennukiga 747-206B, pardal 234 inimest, kes kõik ootasid Tenerifel võimalust Gran Canariasele edasi jõuda. Üks reisija, kes ise elas Tenerifel, otsustas edasilennust loobuda ja pääses ainsana eluga.

Need kaks Boeing 747-t, mis olid suundunud samale hoovõturajale, põrkasid aga 27. märtsil 1977 Tenerife lennuväljal kokku, puhkenud tulemöllus sai lennukites olnud 640 inimesest surma 583.

Kuna lennukeid oli rohkem, kui lennuväli mahutas, seisid nad ridamisi peamisel ruleerimisrajal, samas kui Pan Ami lennuk oli juba valmis edasi lendama, KLM-i lennukit oli aga hakatud tankima, sellest ei olnud võimalik mööda manööverdada. Segadust suurendas aga see, et lühemad, ühendavad ruleerimisrajad, olid ebaselgelt märgistatud ja KLM piloot isegi ei leidnud ruleerimisrada nr 3, mida tal kästi kasutada.

Los Rodeos
Hispaaniale kuuluva Tenerife saare suurim linn on Santa Cruz, selle lennujaam kandis aga nime Los Rodeos, praegune Tenerife põhjalennujaam, mis tõusnud tänaseks koos linna lõunalennujaamaga Kanaaride suurimaks.
Gran Canaria lennuväli oli oluliselt suurem, täna vahendab Tenerife aga kokku enam kui 12 miljonit reisijat aastas. Gran Canaria kaudu lendab kümme miljonit.

KLM sai lõpuks esimesena loa hoovõturajale sõiduks, aga mitte veel õhkutõusuks, Pan Ami lennuk kohe selle järel. Kokku põrkasid aga lennukid vastasuunast, üks juba õhku tõustes, teine aga ruleerimisrajale nr 4 keerates. Hispaania võimud asetasid hiljem süü puhtalt KLM-i meeskonnale, mida ka lennufirma omaks võttis ja reisijate omastele hüvitist maksis. Kuid lennuväljal puudus ka radar, kogu sidepidamine juhtimistorniga käis läbi raadio. Hoovõturajale pääsemine eeldas aga KLM-i lennuki 180-kraadist pööret rajal, kus lennukid jäid hetkeks üksteise ja lennuvälja juhtimistorni vaateväljast välja.

Täies kütuselastis KLM-i lennuk oli ka aeglasem hoovõtul, toimunut raskendas ka udune ilm. KLM-i piloot oli juba niigi ärritatud olekus, kõlas ta häälest. Lõplikku õhkutõusu luba tal veel ei olnud, aga piloot sai aru, nagu oleks olnud. Enne kokkupõrget ka piloodid nägid üksteise lennukeid, KLM-i piloot üritas olukorda päästa "konnahüppega" üle teise lennuki, aga kukkus sellele peale, süttides põlema ja purunedes seejärel maapinnal. Keegi lennukis olijatest ei pääsenud eluga.

Pan Ami lennukis olnud 396 inimesest pääses eluga vaid 61, sh esimene ohvitser Robert Bragg, kes toimunut kokpitis oma silmaga pealt nägi. Ta oli kummardanud põrandatasandil olnud kangi suunas, et kütusevoolu mootoritesse peatada, nägi aga kuidas kogu lennuki ülemine pool tema kohalt ära pühiti.

Aga eks me kuulemegi ju sellistest õnnetustest reeglina vaid pääsenute lugusid.

Tänapäeval loetakse ohvriterohkeimaks katastroofiks ligemale 1700 ohvriga American Airlinesi lendu nr 11 ja teisele kohale jääb tuhatkonna ohvriga United Airlinesi lend 175, mõlemad 11. septembrist 2001, kui al-Qaida terroristid lennukid kaaperdasid ja nendega New Yorgi kaksiktorne rammisid. Kui need kaks terroriakti välja jätta, oleks rängim lennukatastroof just Tenerife oma 1977. aastast 583 hukkunuga ja järgneks Japan Airlinesi lend 123 1985. aastast 520 hukkunuga.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised