Tehisintellekti arendajad jagunevad suuresti kahte gruppi: ühed tahavad, et arvutid end ise õpetaks, teised soovivad, et pandaks paika ranged piirid, mille raames "kunstlikult mõtlejad" mõelda võivad. Inimõiguslaste arvates tuleks rakendada just teist arendusmeetodit ja esimene maha matta.

Deklaratsioonis on välja toodud, et tehisintellekt ja selle poolt tehtavad valikud võivad suuresti mõjutada ebavõrdsuse tekkimist või selle kadumist. Selle näidetena on toodud tehisintellekti ja masinõppe kasutamine poliitika tegemiseks, abirahade efektiivseks jagamiseks või tervishoiusüsteemi optimiseerimiseks.

Deklaratsiooni kohaselt "on olemas suur ja üha kasvav hulk tõendeid, mis kinnitavad, et masinõppesüsteemid, mis toimivad läbipaistmatute või selgitamatute protseduuride järgi, võivad panustada diskrimineerivatesse või muul viisil repressiivsetesse praktikatesse, kui selliste masinõppesüsteemide kasutamise puhul ei võeta rakendusele vajalikke ettevaatusabinõusid."

Lisaks on deklaratsioonis välja toodud konkreetsed soovitused, kuidas rakendada selliseid abinõusid nii, et see oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega ja toetaks nende arengut. Näiteks on inimõiguslaste sõnul vaja muuta eraettevõtjad vastutavaks oma loodud tehisintellekti eest ja teha tehisintellekti arendus rohkem läbipaistvamaks.

Deklaratsiooni loojateks olid inimõigusteorganisatsioonid ja mittetulundusühingud Human Rights Watch, Amnesty International, Wikimedia Foundation ja Access Now. Deklaratsiooni täismahus saab lugeda siit.