Igale seadmele õige patarei – kuidas leida sobivaim

 (26)

Igale seadmele õige patarei – kuidas leida sobivaim
Foto: blog.photopoint.ee

Patareide valimine võib ühele tunduda imelihtne – esimene ettejuhtuv ostukorvi ning teema unustatud. Teise jaoks on see aga keerulisem protsess – ta võib veeta ka kolm minutit patareide leti ees ning ka siis vale patarei valida.

Kuidas siis leida enda seadme jaoks sobiv patarei? Mis mõõdus sinna läheb, millist marki või tüüpi patareid valida? Mis on tegelikult keskkonnasõbralikum lahendus? Kas nende suurte lööklausete ja kirevate pakendite virrvarri taga on peidus ka mingi pooltõde? Nendele küsimustele ning nii mõnelegi muule proovime selle artikli jooksul ka vastuse leida, kirjutab Photopointi ajaveeb.

Millest on tehtud patareid?

Patareide kõige suuremaks erinevuseks on nende keemiline koostis, mis määrab ära patareide kestvuse ja energiamahutavuse piirid.

Loomulikult ei pea koostise järgi patarei valimiseks keemik olema, siin tuleb lihtsalt teada et on olemas kahte põhitüüpi, milleks on tsink-süsinik (zinc-carbon) / tsink-kloriid (zinc-chloride) ning leelismetall (alkaline).

Tsink-süsinik-tüüpi patareid on poodides saadaval kõige odavama hinnaga. Nad on väiksema mahutavusega kui leelispatareid ning nende eluiga riiulil on viimastest kordades lühem – kuni poolteist aastat.

Kui leelispatareid töötavad tõrgeteta kuni -20°C külmas siis tsink-süsinikelementide külmataluvuse piir on -15°C.

Loe veel

Tsink-süsinik tüüpi patareide kõrvalt võib leida ka tsink-kloriid elemendiga patareisid, mis saavad tavaliselt super duty või heavy duty märgistuse endale külge. Need on patareid, millel on samad puudused nagu tsink-süsinik patareidel, kuid mahutavus natuke kõrgem – AA tüüpi patarei puhul esimestel siis 400–900 mAh, teistel aga 1000–1500 mAh.

Teisisõnu, mõlemad on voolutarbe seisukohalt pigem väikese energiavajadusega seadmetele sobivad – seinakellad, teleripuldid jms.

Tsink-süsinik ja tsink-kloriid tüüpi patareide ehitus on mõnes mõttes hästi lihtne: keskel on süsinikul või klooril baseeruv elektrolüüt (katood) ning selle ümber tsingist tehtud kest, mis toimib ka anoodina.

Kahjuks on seda tüüpi elementidel ka üks tüüpviga, mida natuke vanemad inimesed peaks hästi mäletama. Nimelt, mida rohkem akust voolu välja imeda ehk mida õhemaks muutub tsingist kest patarei elektrolüüdi ümber, seda õrnem on patarei.

Ühel hetkel aga jõutakse punkti, kus kest on nii õhuke, et ei suuda enam elektrolüüte patareis hoida ning tagajärjeks on elektrolüüdi lekkimine. Lekkinud patareisid oleme me arvatavasti pea kõik näinud. Seetõttu ei soovitagi me tsinksüsinik patareisid kasutada vähegi tundlikuma elektroonika sees.

Leeliselement patareid maksavad küll rohkem kui tsink-süsinik elemendid, kuid need on kordi suurema energiatihedusega (mahutavusega).

Mahutavust sõltuvalt brändist võib olla kuni 2800 mAh AA tüüpi elemendil. Lisaks on neil aeglasem isetühjenemine – kui tsink-süsinik elemendi isetühjenemine toatingimustes on kuni 7% kuus, siis leelismetallelemendil jääb see 0,2% juurde. See teeb patarei elueaks kuskil 5–7 aastat erinevalt pooleteisest aastast tsink-süsinik patareil.

Tänu teistsugusele disainile ning keemilistele reaktsioonidele on leeliselementpatareid lekkekindlad (kest on valmistatud terasest, mis ei osale energia vabanemiseks vajalikes reaktsioonides).

Samuti on leeliselemendid võrreldes tsink-süsinik elementidega keskkonnasõbralikumad tänu teistsugusele keemilisele koostisele, kuid ka suuremale mahutavusele ja energiatihedusele – mida vähem jäätmeid, seda parem.

Samuti on leeliselemendil üks suur eelis tsink-süsinik tüüpi patarei ees – nimelt ei ole neil probleeme lekkimisega. Samuti ei eralda patareid oma kasutustsükli jooksul gaase, mistõttu on need suletud disainiga ning stabiilsemad. Samuti on need külmataluvamad, võimaldades probleemideta tööd kuni -20°C juures.

Tulles aga kahe patarei omavahelise võrdluse juurde. Tihtipeale tehakse viga, võrreldes ühe tootja leelispatareid mõne teise tootja tsink-süsinikelemendiga. Loomulikult kestab leeliselement kauem ning seejärel arvatakse, et tolle teise tootja kogu patareivalik ei kõlba kuhugi. Alati tuleks võrrelda kahte sama tüüpi patareid.

Tähistused patareide peal

Lisaks erinevale keemiale on patareid ka füüsiliselt erinevates mõõtudes. Enamik meist on harjunud patareisid tähistama / nimetama nende lihtsama nimetusvariandi järgi: AA, AAA, C ja D – kas seda kaugelt ka ära tunda, on küll omaette teema, kuid siiski piisavalt selge süsteem.

Keeruliseks läheb aga siis, kui seadme patareiluugilt leiad LR6, R03 või hoopis LR14 tähistuse. Mida see tähendab? Mis patareid vaja?

IEC (International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline elektrotehnika instituut) on paika pannud patareide tähistamiste standardid, et kõikidel oleks arussaadav, mis on mis.

See tähistamine eristab lisaks mõõdule ka patareide tüübi ehk mis elementide reaktsiooniga elektrone ahelasse vabastatakse – ühest küljest teeb patareide valimise ja soetamise lihtsamaks, teisest küljest keerulisemaks. Järgnevas tabelis toome välja enamlevinud patareitüübid.

ekraanitõmmis

Lisaks eelpool välja toodud patareidele on valikus olemas terve müriaad spetsiaalpatareisid erinevateks kasutusotstarveteks.

Liitiumelemendiga patareid kasutavad CR tähistust (CR2, CR123, 2CR5, CRP2 ja CRV3 tüüpi patareid on enimlevinud just fototehnikaga seatud kasutusvaldkondades).

R-tähistusega “nööppatareid” aga igasuguste muude seadmete sees. Fun fact – nendel patareidel on nimesse pandud mõõtmed – CR2025 diameeter on 20 mm ja paksus 2,5 mm; CR2032 patarei puhul aga paksus 3,2 mm, diameeter ikka 20 mm.

Samas mikro-leelispatareid ja hõbeoksiid-patareid kasutavad samu mõõtmete tähiseid, kuid keemia tähis erineb. Mikro-leelispatarei puhul on tähiseks LR nagu näiteks LR44 ja hõbeoksiid patarei puhul SR nagu näiteks SR44. Füüsiliselt on need sama mõõtmega, kuid väljundpinge on natuke erinev (0,05 V) ning samuti on erinevus patarei mahutavuses / vastupidavuses.

Patareid ostes

Poodi patareid ostma minnes tuleks enese jaoks valmis mõelda vastused järgmistele küsimustele:

* Millist tüüpi / mõõtu patareid ma vajan (AAA, AA, D...)

* Millise seadme jaoks on patareid vaja, kui suur on selle voolutarve

* Kui palju ma tahan patareide peale raha kulutada (samasuguse keemilise koostisega patareisid on erinevas hinnaklassis. Kallimate mahutavus on veidi suurem ja kestvus veidi parem)

Olles nendele küsimusele vastanud ning vastustele vastavalt toiminud, läheb patareide soetamine libedalt. Patareid aga nii libedalt enam läbi ei lähe.

Patareisid kasutades – teadlikult ja turvaliselt

Patareide valimine on ainult üks osa nende kasutamisringlusest. Sinul kui lõpptarbijal on patareide kasutamisel ja käitlemisel soovituslik meeles pidada teatud tõdesid ning neid ka rakendada.

* Hoia patareid kuivas ja väikelastele kättesaamatus kohas – jah, enam ei sisalda need elavhõbedat, kuid väiksemate patareide allaneelamine ei ole väikelastele mingi eriline vägitegu.

* Kasuta sama marki patareisid – ühes seadmes korraga on soovituslik kasutada sama tootja / sama seeria patareisid samaaegselt. Samuti kasuta korraga sama täituvusega patareisid – tühi ja täis patarei korraga ühte seadmesse panna ei ole hea mõte.

* Ära lae patareisid – kergemal juhul piirdub see lõhkenud patareiga, halvemal juhul aga hävinud akulaadija, hävinud kodu või tõsiemate tervisekahjustustega.

* Taaskasuta – vanad patareid saad tasuta tagastada müügikohta (kauplused, tanklad, tehnikapoed) või keskkonnajaama, kus need suunatakse ümbertöötlusesse ja materjalid kasutatakse uuesti ära.

Loe Photopointi ajaveebist artikli täisvarianti, mis informeerib lisaks selle kohta, milliseid patareisid osta tasuks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised