Reklaamide sisu on inimeste huvide ja jututeemadega nii hästi kattuv, et selle põhjal tundub: FB teab isegi asju, mida me veebis pole arutanud ega otsinud.

Paljud kahtlustavad seetõttu, et Facebooki kuulab meid tõesti pealt. Selle äpp poleks kaugeltki esimene ega ilmselt viimane, mis salaja ja ilma loata nutiseadme mikrofoni sisse lülitab, et ümbritsevat keskkonda jälgida ja viiteid koguda, et millega inimesed tegelevad ja mis neid huvitab.

Facebooki esindajad väidavad vähemalt alates 2016. aastast kindlalt, et nende äpp nutiseadme mikrofoni salaja ei kasuta ega midagi pealt ei kuula.

Sellest lähtuvalt mõjub ootamatult, et Facebook esitas tänavu 14. juunil USA-s patendiavalduse tehnoloogiale, mis just ülalpool kirjeldatud viisil pealtkuulamist võimaldab.

Seal on kirjeldatud ka viise, kuidas reklaamiedastajad lahendust edukalt kasutada saaksid.

Sedagi on pealtkuulavad äpid tegelikult juba teinud: kui inimene läheneb leviedastusseadmele, siis see saadab telefonile muusika- või videostriimi peidetud signaaali mikrofon sisse lülitada ja ümbritsevat salvestada. Siis mingi tarkvaraline lahendus analüüsib kogutud salvestust, et midagi uut sinu kohta teada saada.

Maakeeli: kõnnid, klapid peas, mööda kaubakeskust - ja Nike spordipoest möödudes esitab Spotify su tasuta muusikakuulamise vahele äkitselt just nimelt Nike reklaami.

Facebooki esindajad ei salga patendiavalduse esitamist, aga selgitavad, et ei kavatse seda nimelt inimeste järel luuramiseks kasutada.

Milleks siis üldse säärane tehnoloogia patenteerida? Tulevikku vaatamiseks ja meie kaitsmiseks, nagu vastusest selgub. Siis teised firmad ei saa inimestele agressiivsel viisil läheda (reklaamidega) ja üldse - patente võetakse tulevikkuvaatavate tehnoloogiate kaitsmiseks, millel kindlat kasutusviisi ei pruugi olla, vähemalt patendivõtja jaoks. (Siia sobib kommentaariks ingliskeelne irooniline Yeah, right.)

Võib juhtuda, et me oleme liiga skeptilised ja Facebook on tõesti nii heasoovlik nagu nad väidavad, et on. Ajalugu on siiski näidanud, et FB kasutab mitmesuguseid kahtlasi võtteid meie järel luuramiseks ja kogutud andmete jagamiseks ning üritab enamasti oma väärsamme eitada.

Ja miks nad ei peakski. Ajalugu on ka näidanud, et skandaalid Facebooki populaarsust kuidagi ei vähenda, ega ka nende rahateenimisvõimet.

Hea uudis on see, et enamikke veebikasutajaid nagunii ei sega, kui isikuandmetega kahtlasi tegusid tehakse ja neile valetatakse andmete kogumise osas. Kus pole kannatanut, pole ka kuritegu.