Üks uurimus võrdles näiteks kontorilaua ja WC-poti istmelt leitud baktereid ja järeldas, et laual leidub umbes 400 korda rohkem baktereid kui tualetis.

Teine, Hollandis läbiviidud katse uuris ühe haigla 100 arvuti klaviatuure ja neist 95-l leiti laialt levinud bakterite stafülokokkide jälgi. Tegemist oli ilmselt haigla kõige mustemate pindadega.

Hea küll, tegemist oli avalikus kasutuses arvutitega. Kuid tasub teadvustada, et ka isikliku töö- või koduarvuti klaviatuurist käivad su näpud üle iga päev, mõnikord on käed pesemata, mõnikord näiteks toidused. Mõnikord köhid, aevastad või nuuskad klaviatuuri kohal jne. Nii pole ime, et sellele võib koguneda korralik kogus baktereid.

Nii soovitavadki enamus mikrobiolooge, et oma arvuti klaviatuuril tuleb korda hoida ja vähemalt korra nädalas võiks seda puhastada, vahendab Science Alert. Avalikus kasutuses klaviatuure tuleks puhastada kindlasti tihemini ja kõik, kes neid kasutavad, võiks enne ja pärast oma käsi pesta, eriti gripihooajal.

Kuidas aga võimalikult vähese vaevaga klaviatuuri puhastada? Kõigepealt tuleb oma arvuti sulgeda ja ka vooluvõrgust lahti ühendada. Esimene samm on klaviatuurist igasuguse väikese puru ja tolmu eemaldamine suruõhuga.

Seejärel on arvuti valmis desinfitseerivaks puhastuseks. Kui selleks spetsiaalset puhastusvahendit kodus ei ole, saab selle ka ise valmistada, segades 1 osa vett ja 1 osa alkoholi. Hea puhastuslapp on mikrokiududest ja eriti hästi pääseb klahvide vahesid puhastama vatitikkudega.

Ja kui sa juba koristustuhinas oled, võiksid ka oma mobiiltelefoni üle tõmmata – ka selle ekraanile (või nuppudele) ladestub palju baktereid, sest kasutame telefoni ju iga päev mitmeid kordi.