21. sajandi suurprojekt: Saudi Araabia kaetakse risti ja rästi raudteedega

 (13)

Saudi Araabia on hiigelsuur riik, kus suurte vahemaade läbimiseks olnud kasutusel peamiselt kaamelid. Maanteid on tänasel päeval küll neli korda enam kui Eestis, lennuvälju lausa 15 korda rohkem kui Eestis, kuid ühes asjas on Eestist maha jäädud. Kõrberiigis pole olnud eriti raudteid.

Juba Osmanite riigi ajal, 1908 valmis nn Hijazi raudtee Damaskusest läbi Ammani Medinasse välja, kuid selle raudtee pikendamine Mekani seiskus. Kokku 1320 kilomeetrit oli liini pikkus. Kuid Meka šerif, hilisem Hijazi kuningas Hussein bin Ali pidas raudteed Osmanite riigi sekkumiseks oma võimualale, seetõttu korraldas ta araablaste rünnakuid raudteele, Esimeses maailmasõjas kahjustas raudteed ka araablastega koos võidelnud Thomas Edward Lawrence ("Araabia Lawrence"). Igatahes mattus see raudtee pärast 1920. aastat liiva, alles jäid vaid Süüria ja Jordaania lõigud.

Loe veel

Seotud lood:

1947. aastal ehitati lõpuks kaubanduslik raudtee Dhahrani ja Pärsia lahe sadamate vahele, Arabian American Oil Company ehk praeguse Saudi Aramco huvides, 1966. aastal loodi ka Saudi raudteeorganisatsioon, mis pikendas liini ka pealinna ar-Riyadhini. Täna on nende liinide kogupikkus 1380 km, kus sõidavad enamikus diiselelektrirongid.

Kuid 21. sajandil avastavad raudtee eeliseid lõpuks ka Saudi Araabia võimud. Kokku vähemalt 45 miljardit dollarit on pandud suurte raudteeprojektide alla, mis peaks valmis saama juba aastaks 2030.

Saudi raudteevõrgu arendamise plaan aastaiks 2010-2040 näeb ette suurte modernsete raudteeprojektide rajamist:

Saudi raudteedevõrk: olemasolev raudtee, ehitamisel Saudi Maasild, Lääne kiirraudtee, Põhja-Lõuna Wikimedia commons

  • Saudi Maasild (Saudi Landbridge) - kavatseb ühendada Pärsia lahe ranniku Punase mere rannikuga, risti läbi Araabia poolsaare. Selleks tuleb ehitada 950 km liin Jiddah'st ar-Riyadhi ja 115 km liin Dammamist Jubaili.
  • Põhja-Lõuna liin, algaks Jordaania piiri lähedalt ja kulgeks ar-Riyadhi välja, kokku 2750 km. 1392 kilomeetrine tööstusraudtee ühendab fosfaadikaevandusi riigi põhjaosast Pärsia lahe sadamatega juba aastast 2011. Otseühendust Jordaaniaga küll niipea ei teki, sest see vaene naaberriik on nimelt raudteede arendusel veelgi enam ajast maha jäänud (kokku vaid 507 km kitsarööpmelisi).
  • Haramaini kiirraudtee on Saudi Araabia nn lääneraudtee, mis ühendab kahte pühapaika Medinat ja Mekat omavahel. 453 kilomeetrine euroopalikul rööpmelaiusel raudtee peaks kasutusele võetama märtsiks 2018 ja sõitma hakkavad seal luksuslikud reisirongid kiirusega 320 km/h.
  • Pärsia lahe koostöönõukogu raudtee on aga kavandamisel olev raudteeühendus, mis ühendaks sealseid emiraate ja kuningriike Kuveidist Omaanini välja 2177 km pikkuse raudteega, millest Saudi Araabias kulgeks 663 km. Maksma läheks see projekt 250 miljardit dollarit, mistõttu selle ehitamiseks oodatakse naftahinna tõusu.
  • Saudi raudteeorganisatsioon kavandab veel ka kolme raudteeliini riigi lõunaossa, Taif-Khamis Mushayt–Abha (706 km), Jiddah-Jizan (660 km), ja Yanbu–Jiddah (350 km).

Pärsia lahe raudtee kavandatud trass, lisaühendusega üle Bahreini ja Katari.

Niisiis kaks ülipikka raudteed, lisaks ka kiirraudteeliin on praegu juba töös.

  • Saudi Maasilla projekti nõustab praegu itaallaste firma Italferr, äsja teatati, et projektid on seitse miljardit dollarit maksva ehituse alguseks valmis.
  • Haramaini kiirraudtee ehitust alustasid 2009. aastal Hiina riigile kuuluv CRCC ja prantslaste Alstom.
  • Põhja-Lõuna raudtee erinevate osade ehitamisse on kaasatud riigi suurimaid ehitusettevõtteid Saudi Binladin Group, sakslased, prantslaste Thales, hiinlased, aga ka austraallased ja jaapanlased.

Põhja-Lõuna raudteest osa, kasutusel kaubarongide jaoks, on juba valmis, sel aastal pannakse seal ka reisirongid sõitma, mis telliti muide samast firmast CAF, kust ka Tallinna trammid.

Esialgu telliti CAF-ilt kuus diiselvedurit ja 27 vagunit päevaseks ja veel kaks vedurit ja 13 vagunit õiseks liikluseks, kokku on tänaseks tellitud 12 vedurit ja 65 vagunit. Iga rong sisaldab ka restoranivagunit ja palveruumi. Päevane rong mahutab 444 reisijat, öine 377 reisijat, sõites päeval kiirusega 200 km/h, öösel 160 km/h.

Rongid peavad küll taluma äärmuslikke temperatuurivahesid riigis miinus viiest kuni pluss 50 kraadini, ja tõsine probleem on liiv, mida 90 km/h puhuv tuul kõikjale vahele surub.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised