18 päeva ja 12 000 kilomeetrit loksumist: Hiinast viib nüüd Londonisse rongiliin

 (7)

18 päeva ja 12 000 kilomeetrit loksumist: Hiinast viib nüüd Londonisse rongiliin
Yiwust algavad teisedki rahvusvahelised kaubarongiliinid. Sel pildil eelmisest aastast on rong, mis tegi augustis esimese reisi Afganistani.Reuters

Tegu on kaubarongiliiniga, mille ühe otsa kestus on 18 päeva, rong sõidab oma teel lisaks Hiinale veel läbi Kasahstani, Venemaa, Valgevene, Poola, Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa ning seejärel jõutakse läbi Eurotunneli brittide juurde.

London on tegelikult juba viieteistkümnes Euroopa linn, mille hiinlased oma kaubarongiliikluse võrgustikku sihtkohana lisasid. See on osa president Xi Jinpingi soovist Euroopaga kaubandussidemeid tugevdada, teatas riiklik raudtee-ettevõte China railway Corp.

Esimene rong väljus Zhejiangi provintsi idaosas asuvast Yiwust Londonisse üleeile, esimesel jaanuaril ja peaks orienteeruvalt 18 päevaga kohale jõudma. Kaubarongi lastiks olid muuhulgas rõivad, kotid ja kohvrid.

Juba mullu teatas Forbes, et Hiina linnadel on olemas otseühendused Rotterdami, Varssavi, Lodzi, Duisburgi, Hamburgi ja Madriidiga. Peamiselt kasutavad hiinlased Euroopasse jõudmiseks üht kahest variandist - kas sõidetakse esmalt otse põhja poole, ületatakse piir Venemaaga ja seejärel veeretakse mööda Trans-Siberi raudteed Euroopasse või suundutakse esmalt läände, sõidetakse läbi Kasahstani ja võetakse Trans-Siberi raudtee rataste alla alates Jekaterinburgist.

Seotud lood:

Esimene kaubarong, mida selle modernse Siiditee osaks lugeda võib, jõudis Xiangtanist Hamburgisse oktoobris 2008, ent tõelise hoo sai Hiina ja Euroopa vaheline otseliinidega raudteekaubavahetus sisse aastal 2013, mil avati otseliin Chengdu ja Lodzi vahel.

Loe veel

Raudteeühendus on president Xi jaoks üks prioriteete ja alles eelmisel kuul teatati, et hiinlased kavatsevad riikliku raudteesüsteemi laiendamisse ja liikluse kiirendamisse investeerida 3,5 triljonit jüaani ehk 480 miljardit eurot.

Raudtee ja rongid on hiinlaste jaoks ka diplomaatiline tööriist, sealsed veduritootjad sihivad nii kasvavaid turge Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kagu-Aasias kui ka läänemaailmas. Siiski on kaubavedu raudteid pidi Aasia ja Euroopa vahel üsna haruldane nähe. Suurem osa kontinentidevahelisest kaubaveost käib laevadega.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised