Dr. Teodora Wi WHOst sõnas, et bakterid, mis haigust põhjustavad, on erakordselt nutikad ja iga kord, kui kasutusele võetakse uus antibiootikum, arenevad bakterid peagi selle suhtes resistentseteks. Teadusajakirjas Plos One avaldatud uuringu kohaselt on Jaapanis, Prantsusmaal ja Hispaanias avastatud ka kolm sellist haigusjuhtumit, mida polnud võimalik mitte ühegi teadaoleva antibiootikumiga ravida - tegu oli justkui omalaadse supertripperiga.

WHO leidis aastal 2009-2014 resistentse tripperi juhtumeid monitoorides, et esmasele ravimile ehk tsiproflokatsiinile on resistentsus laialt levinud, teistele antibiootikumidele (atsitromütsiin) tõusuteel ja viimase lahendina kasutavate ravimite puhul nii-öelda pead tõstmas.

Mainitud ravimatud juhtumid võivad Wi sõnul olla aga vaid jäämäe tipp, kuna madalama sissetulekuga riikides, kus haigus on rohkem levinud, ei pruugi sarnased juhtumid üldse diagnoosini jõudagi.

WHO teatel nakatub igal aastal nakatub haigusesse 78 miljonit inimest. Meestel võib see põhjustada eesnäärmepõletikku, naistel aga munajuhade põletikku, millega võib kaasneda lastetus. Haiguse levikule aitavad kaasa kahanev kondoomi kasutamine, linnastumine, madalad tuvastusmäärad ja kehv ravi.

Sellest lähtudes nendivad teadlased, et on hädasti vaja uut efektiivset ravimit. Hetkel on potentsiaalseid ravimeid arenduses kolm, ent pole ühtki garantiid, et need võiksid ka tegelikult pärast kliinilistes testides edukaks osutumist tõepoolest turule tulla.