Vostoki järv sügaval Antarktika jääkoore all pakub tutvust eluvormidega, kellega inimkond pole kunagi kohtunud
Venemaa uurijad on polaarjäässe puurinud 3770 meetri sügavuse augu, mis ulatub otsapidi üüratusse Vostoki mageveejärve — veekogusse, mis on puutumatuna püsinud neli korda kauem kui on möödunud aega sellest, mil inimliik ahvidest lahknes, vahendab The Daily Telegraph.
Nii sügava augu puurimiseks on töörühmal kulunud 22 aastat. Päev pärast eesmärgi saavutamist tuli neil lahkuda, enne kui lõppeb põgus Antarktika suvi ja õhk lennukeile lendamiseks liiga külmaks jahtub.
Seega pole jäätunud proovide äratoomine võimalik enne detsembrit ja suurest järvest pärineva vedela vee uurimine enne järgmist aastat.
Lisaks uurijaid varitsevatele füüsilistele ohtudele on aktuaalseks muutunud tolle kõigist kõige puutumatuma loodusobjekti reostumise risk, mistõttu teadlased näevad erakordselt suurt vaeva vältimaks välismaailmast pärinevate pisikute ja kemikaalide sattumist Vostoki igipimendatud sügavustesse.
Mida aga loodetakse leida tulevikus kogutavatest proovidest? University College Londoni astrobioloogiadoktor Lewis Dartnell väidab, et tegu võib olla läbimurdega eluvormide uurimise vallas nii Maal kui mujal universumis.
"See keskkond on täiesti laitmatult säilinud," rõhutas ta. "Avastatud oleks nagu kadunud maailm — meil pole õrna aimugi, mis seal pärast 20 miljonit aastat väldanud eraldatust ülejäänud biosfäärist leiduda võib. Isegi kui avastatakse vaid mikroobset elu, on igal juhul tegu täiesti uudse elukeskkonnaga."
Ka järve iseseisvast olemusest võib palju kasu olla. Täielik arusaam Vostoki süsiniku- ja lämmastikutsüklite täpsest olemusest ning muude toitainete ja elementide ringlusest peaks andma aimu sellest, kuidas need vastastikku kogu maailmas toimivad.
Siiski on Vostoki kõige põnevamaks funktsiooniks peegeldada muid maailmu. Maal on mõned üksikud paigad — näiteks Atacama kõrb Tšiilis või McMurdo kuivorud Antarktikas —, mille keskkond on analoogne Marsi omale: külm, kuiv ja karm. Vostoki järv ja teised Antarktika jääpinna-alused järved kujutavad endast aga analoogi Jupiteri jäisele kuule Europale, mida peetakse kõige tõenäolisemaks paigaks Päikesesüsteemis, kus võiks leiduda elu.
"Europa ookean asub samuti mitme kilomeetri sügavusel jää all ning sinna ei küündi päiksevalgust," märkis dr Dartnell. "Seega peaks Vostoki järves valitsema väga sarnane elukeskkond, kus ei saa loota taimedele või nende toodetud hapnikule või toitaineile."
Selle asemel peaks elu olema olemuselt geotermiline, sõltudes planeedipõue soojusest, või keemilis-autotroofne, sõltudes anorgaanilistest ioonidest ammutatavast energiast.
Järves valitsev keskkond on pilkaselt pime, uskumatult külm ja tohutusuure rõhu all (u 35 megapaskalit ehk 350 kg ruutsentimeetri kohta). Samas pole sugugi välistatud, et seal leidub keerukaid eluvorme.
"Suur rõhk pole probleemiks, kuna loomset elu leidub ka väga suurte rõhkude juures ookeanipõhjas," selgitas dr Dartnell. Mariaani süviku sügavaimas punktis, Challengeri sügavikus 10 900 meetrit allpool Vaikse ookeani pinda, kus valitsev rõhk ületab 1400 kg ruutsentimeetri kohta, elab kalu ja krabisid.
Samamoodi pole probleemiks külm: mitmetel igijäistel mäetippudel elavad pidevas 20kraadises pakases lennuvõimetud putukad sugukonnast Grylloblattidae, kelle organism toodab looduslikku antifriisi.
Küll aga võib Vostoki "kõrgrõhu-külmikus" esineva elu mõõtmeid ja keerukust pärssida järves leiduva energia ja hapniku hulk.
"Tõenäoliselt pole süsteemis piisavalt energiat loomse elu alalhoidmiseks," leidis dr Dartnell. "Ning peaaegu kindlasti on Vostoki järv anoksiline — sealsesse vette pole lahustunud üldse hapnikku. Veel aasta eest polnud teada ühtegi juhtumit, mil loomad oleksid suutnud elutsükli läbida ilma hapnikuta."
Anaeroobse hulkrakse rüülooma mullune avastamine Vahemere põhja settekihtidest kummutas paljugi sellest, mida me arvasime teadvat loomse elu kohta, ent tõenäosus, et midagi taolist veel kord kordub, on äärmiselt väike.
Ükskõik, mida Vostokist aga lähiajal ka ei leita, saab see dr Dartnelli hinnangul igatahes olema midagi erilist ja ainulaadset — eluvormid, millega inimkond iial varem kohtunud pole. "See avastus heidab kindlasti valgust kaugetele võõrmaailmadele," rõhutas ta.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!