VIDEO: Uue aastatuhande koopainimesed – 30 miljonit hiinlast elab koobastes

 (30)
VIDEO: Uue aastatuhande koopainimesed – 30 miljonit hiinlast elab koobastes
Foto: tour-beijing.com

Pealkiri võib tunduda šokeeriv, ent Hiina rahvaarvu arvestades pole 30 miljonit tegelikult eriti palju. Ometi tundub mõte miljonite inimeste elamisest koobastes 21. sajandil mõnevõrra pentsik.

Ajalehe The Los Angeles Times aruandel on miljonid hiinlased siirdunud elama koobastesse, vahendab Oddity Central.

Kuna paljudes sellistes maapõue uuristatud elupaikades on olemas kõik kaasaegse kodu mugavused, ei tohiks koopainimeseks nimetamist sealkandis küll solvavaks pidada.

Tänu olemasolevate maastikuvormide leidlikule rakendamisele ei nõua koopa elukõlbulikustamine eriti palju ehitusmaterjale, ning kuna künkad ja mäed, millesse koopad kaevatud on, toimivad aastaringse loodusliku isolatsioonina, on need enamikust tavapärastest pere-eramutest energiatõhusamad.

Ärge aga arvake, et selliseid koobaselamuid võib näha kõikjal Hiinas. Suurem osa neist asub Shanxi provintsis, mille urbset kollast mulda on suhteliselt kerge kaevata.

Yaodongideks nimetavatel elukoobastel on poolringikujulised sissekäigud, mida ukse aseainena varjab riisipaber või rippvaip. Enamasti pole koopad eriti luksuslikud, kuid kui elanikel on piisavalt suur sissetulek, pole kaasaegsete mugavuste nagu kanalisatsiooni, elektrivõrgu-ühenduse ja telefoniteenuse paigaldamine probleemiks.

Enamik koopaelulistest hiinlastest ajab siiski läbi ilma kalliste kommunikatsioonideta, eelistades neile koobaste looduslikke plusse — kõrgeid lagesid, ohtrat ruumi ja kena aiakest, kus teha kehalisi harjutusi ja päikese käes istuda.

2007. aastal koostatud raporti andmeil on enamik Hiina koopaelanikest vanurid, kuna paljud noored on rännanud linnadesse ja kolinud betoonelamutesse. Samas unistavad mõned noored kunagi tulevikus lapsepõlvekoobastesse naasmisest.

"Kui vanaks saan, tahaksin minna tagasi juurte juurde," rääkis koopas üles kasvanud, kuid 20ndatel eluaastatel linna kolinud Reb Shouhua.

Eakamad koopahiinlased aga ei kavatsegi oma esivanemate kodudest kaasaegsete elamute mugavasse rüppe kolida. "Elu on siin lihtne ja mugav. Ma olen eluaeg koobastes elanud ega kujuta midagi teistsugust ettegi," kinnitab 76aastane Ma Liangshui, kes elab ühetoalises koopas, kus pole palju muud kui voodi, tulease toiduvalmistamiseks ja üksainus lambipirn elektrijuhtme otsas.

Uskuge või mitte, aga nõudlus Hiina koobaselamute järele on suur. "Paljud tulevad siia otsima üürikoopaid, aga välja ei taha kolida keegi," osutab üks koopaomanikest.

Need, mida müüa pakutakse, maksavad umbes 37 000 eurot. Inimeste jaoks, kes tahavad lihtsalt proovida, milline on moodsa aja koopainimese elu, üüritakse koopaid välja hinnaga umbes 24 eurot kuus.

Tegu pole just viietärnihotellidega, ent vastavat kogemust ei unusta te ilmselt niipea.

Vaadake ka videot:

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Enim loetud
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali (16) Marsi maastikud: Curiosity saatis miljonite kilomeetrite tagant värsket pildimaterjali
Kulgur veereb praegu ringi Mount Sharpi piirkonnas ning pani sealt teele kimbukese värvipilte. Teadlased on mõistagi elevil.
Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike (39) Kui kogu Maa vesi eraldi taevakehaks vormida, oleks see just nii suur - või väike - pallike
Ehkki ookeanid katavad umbes 70% Maa pindalast, on nad Maa raadiusega võrreldes siiski väga madalad, mistõttu moodustaks kogu vesi üheks pallikeseks kokku veeretatuna umbes 700-kilomeetrise raadiusega kera.
Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas (17) Seitse aastat sõitu: kosmosesond OSIRIS-REx startis öösel asteroid Bennu suunas
OSIRIS-RExi start raketi Atlas V kukil läks ülisujuvalt.
Prandtl: lennuk, mis suudaks lennata Marsi liiga hõredas õhus (9) Marsi-lennuk
Ka Punasel Planeedil on atmosfäär, kuigi õhurõhk Marsi pinnal on keskmiselt vaid 0,6 protsenti Maa pinnal olevast õhurõhust. Ja mida kõrgemale minna, seda hõredamaks atmosfäär muutub. Ehk, kuigi lendavaid ja maanduvaid objekte on Marsil ennegi nähtud, sealses õhus lendamine nõuab siiski erilisi omadusi.
Kuidas kaugelt saabunud kosmiline signaal ikkagi "Vene mulliks" osutus (23) Kuidas kaugelt saabunud kosmiline signaal ikkagi "Vene mulliks" osutus
Möödunud nädala hakul levis kulutulena uudis Venemaa teadlaste tabatud mõistatuslikust signaalist. Mõned päris tõsiseltvõetavad allikad spekuleerisid koguni, et tegemist võib olla sõnumiga mõnelt väga kõrge arengutasemega maaväliselt eluvormilt.
Päikesesüsteemi saladuslik üheksas planeet võib vägivaldseks muutuda (14) Päikesesüsteemi saladuslik üheksas planeet võib vägivaldseks muutuda
Kui Päikesesüsteemis on tõesti olemas ka üheksas planeet, mida nii mõnedki astronoomid on viimasel ajal kahtlustama hakanud, siis võib see teha tulevikus veel omajagu pahandust.
VIDEO: Kõmaki! Ja Facebook jäi oma miljoneid dollareid maksnud satelliidist ilma (22) VIDEO: Kõmaki! Ja Facebook jäi oma miljoneid dollareid maksnud satelliidist ilma
Eilne plahvatus Floridas Canaverali neeme kosmodroomil starti oodanud SpaceX raketiga, mis küll inimelusid ei nõudnud, läks ometi kalliks maksma Facebookile.
Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök (2) Välk ja pauk: arva ära, kui pikk võib olla maailma pikim välgulöök
Ameerika Ühendriikides Oklahomas 2007. aastal registreeritud maailma pikim välk sähvatas kahe kolmandiku kohal osariigi pikkusest — nii väidab ülemaailmne meteoroloogialiit WMO oma hiljuti avaldatud aruandes. Too välgulahendus läbis 2007. aasta 20. juunil rekordilise 321 kilomeetri pikkuse vahemaa.
Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures (6) Mõra Antarktika liustikus: peagi on ookeanis mõni Virumaa-suurune jäämägi juures
Larsen C on suur šelfiliustik Antarktika poolsaarel ja selle küljes, iseenesest küll pindalalt väiksem kui Šotimaa, aga piki seda liustikku ajab end edasi suuremat sorti mõra.
Kuidas sõnad võivad eri keeltes sarnaselt kõlada, kui keeled pole suguluses (10) Keeleneet1
Mõni sõna kõlab paljudes maailma keeltes üsna ühtemoodi, ehkki keeled ei pruugi olla omavahel sugulased ega isegi mitte kontaktis.
Maavärinaid tekitab muuhulgas Kuu (5) Öös on värvi
Täiskuu ja noorkuu ajal on rohkem tugevaid maavärinaid. Nõnda väidavad Jaapani teadlased, kelle sõnul võivad needsamad gravitatsiooninähtused, mis tekitavad ookeanides tõuse ja mõõnu, vallandada ka tugevaid maavärinaid.
A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse? (16) A-hepatiidi epideemia: kuidas ikkagi pääses kole viirus külmutatud maasikatesse?
Ligi 90 inimest seitsmes USA osariigis on haigestunud A-hepatiiti (ehk kollatõppe), mida seostatakse Egiptusest imporditud külmutatud maasikatega, on andnud teada Ameerika Ühendriikide haiguste kontrolli ja ennetuse keskus CDC. Kuidas aga maksatõve-viirus üldse maasikate sisse satub? Küsib LiveScience
Supertaifuun Meranti lajatas täie jõuga Taiwani pihta, veel kõvem hoop ootab Hiinat (3) Supertaifuun Meranti lajatas täie jõuga Taiwani pihta, veel kõvem hoop ootab Hiinat
Tegemist on selgelt selle aasta võimsaima tormiga üldse, viienda kategooriani tugevnenud supertaifuuniga, mis tuiskas võimsa pöörisena üle Taiwani lõunaosa ja tabab homme ka mandri-Hiina rannikut. Tuulte kiiruseks mõõdeti püsivalt 370 km/h ehk ligi 103 m/s. Purustuste suurust on praegu veel vara kokku lugeda, kuid on selge, et neid jätkub.
Saage tuttavaks: vanim rahvus maailmas, mis on endiselt alles! (36) Saage tuttavaks: vanim rahvus maailmas, mis on endiselt alles!
1923. aastal sõitis briti antropoloog Alfred Cort Haddon Austraalias rongiga Perthi linnast Sydneysse.