VIDEO: Tšornobõli reaktori sarkofaagile ehitati siinsamas Jüris võimas 92-meetrine korsten

 (20)

Eile paigaldati Ukrainas Tšornobõli tuumajaama neljandale reaktorile uus kate. Kate on maailma suurim teisaldatav metallehitis ja selle ventilatsioonikanaliks oleva 92-meetrise korstna ehitas Eesti ettevõte Estanc AS siinsamas Tallinna külje all.

Droonivideos näeb seda, kuidas uus korsten suvel Ukraina suunas teed alustas.

Korsten on ainus detail, mis jääb ehitisest väljapoole ning mängib reaktori radioaktiivsete jäänuste ohutus säilimises olulist rolli. Nimelt peab see tagama katte all efektiivse ventilatsiooni, sealhulgas madala õhuniiskuse, et kaitsta teraskonstruktsiooni korrosiooni eest. Sarkofaagi all tuleb ka säilitada alarõhk, et vältida radioaktiivsete tolmuosakeste välja paiskumist.

Estanc ASi tegevjuhi Mihkel Tammo sõnul suhtus kogu ettevõtte meeskond korstna ehitamise projekti äärmise vastutustunde, täpsuse ja põhjalikkusega, sest metallkupli all peavad reaktori radioaktiivsed jäänused säilima ohutuna 100 aastat.

“Kuigi töötame ka igapäevaselt suurte ja globaalsete ettevõtetega, siis Tšornobõli projekt eeldas erilist süsteemsust ja tähelepanu. Korsten on ainuke kupli alt välja jääv osa ning esindab seega kogu projekti kvaliteeti,” lausus Tammo.

Tšornobõli neljanda reaktori katte korsten ehitati Estanci Jüris asuvas tehases viie kuu jooksul. Sellele eelnes kolm kuud projekteerimist ja materjalide hankimist. Ühtekokku kulus ehituseks 104 tonni roostevaba terast ning protsessiga oli seotud 20 inimest. Maapinnast 22 meetri kõrgusel asuva korstna terasosa kõrgus on 92, läbimõõt 3,5 meetrit ning mass 83 tonni.

Loe veel

Seotud lood:

Korsten transporditi Tšornobõli nelja osana spetsiaalsetel raskeveotreileritel, millele lisandus kaks koormat lahtiseid osi nagu näiteks platvormid ja klambrid. Transpordi korraldas Tschudi Project Transport AS.

Estanc on ka varem ehitanud sarnase keerukusega korstnaid, kuid Tšornobõli oma oli kõigist töömahukam. Ettevõtte on valmistanud korstnaid Eestisse, Lätti, Soome ja Rootsi.

1992. aastal asutatud Estanc ASi tootmine asub Eestis ning tütarfirmad Soomes ja Rootsis. 2013. aastal avati Rae vallas Jüris tootmiskompleks, mis võimaldas hakata valmistama keerulisi ja raskeid survemahuteid ning soojusvaheteid, mida ei olnud Eestis seni keegi tootnud. Pärast viimase juurdeehituse valmimist 2015. aasta alguses on Estanc ASil kokku üle 12 000 ruutmeetri tootmispinda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised