VIDEO: Šveitslaste koristav tehiskaaslane hakkab kosmost prügist puhastama

Pedantsuse ja korraarmastuse poolest tuntud šveitslased on võtnud nõuks kosmos prahist puhtaks lüüa. Mäestikuriigikese teadlased teatasid eile kavast lansseerida „satelliitkoristaja“, mis on konstrueeritud puhastama Maa orbiiti seda risustavatest rusudest ehk nn kosmoseprügist.

Lausanne'i föderaalse polütehnikakooli (EPFL) juures asuv Šveitsi kosmosekeskus teatas, et CleanSpace'ist peab saama esimene liige satelliitide perekonnas, mis on mõeldud kosmoseprahi koristamiseks, teatab AFP.

Kümme miljonit Šveitsi franki (8,32 miljonit eurot) maksma läinud tehiskaaslane nimega CleanSpace One valmib praegu EPFL kosmosekeskuses ning peaks plaani kohaselt startima lähema viie aasta jooksul

EPFL-i teatel tiirleb kiirustega mitmeid kilomeetreid sekundis ümber Maa 16 000 objekti, mille läbimõõt on suurem kui 10 sentimeetrit, ning sadu miljoneid väiksemaid osakesi.

„On muutunud hädavajalikuks olla teadlik selle prahi olemasolust ja ohtudest, mida selle levimine tekitab,“ ütles astronaut ja EPFL-i professor Claude Nicollier.

Kosmosekeskus teatas, et läheb nüüd retoorikast kaugemale ning alustab viivitamatult tegutsemist selle saasta orbiidilt kõrvaldamiseks.

Keskuse esindaja Jérôme Grosse'i sõnul kaalutakse puhastussatelliitide puhul kaht võimalust.

Üks võimalus on masin, mis kogub prahi kokku ja põletab end seejärel Maa atmosfääris ära. Teine mudel suudab prahi kokku korjata ja atmosfääri paisata, jäädes samas ise kosmosesse.

„Me tahame pakkuda ja müüa tervet perekonda valmissüsteeme, mis on ehitatud nii vastupidavateks, kui võimalik, ja on võimelised mitmeid erinevaid satelliite orbiidilt maha võtma,“ selgitas kosmosekeskuse direktor Volker Gass. „Kosmoseagentuurid peavad üha vajalikumaks võtta arvesse ja valmistuda kosmosesse saadetavate esemete koristamiseks. Me tahame olla selle valdkonna pioneerid.“

Kindlustusskompanii Swiss Re andmetel on igal aastal võimalus 1:10 000, et orbiidil olev 10-ruutmeetrine satelliit põrkab kokku kosmoseprahi osakesega, mille läbimõõt on suurem kui üks sentimeeter.

USA kosmoseagentuuri NASA kinnitusel hoitakse praeguse seisuga silma peal enam kui 500 000 raketidetailil, purunenud satelliidil ja muudel rusudel, mis Maa ümber kosmoses tiirlevad. Osa rusudest kihutab kiirusega üle 28 000 km tunnis.