Tunneli puurimiseks oli kasutusel 410-meetrine puurimisrong, mis üheksameetrise läbimõõduga puuriga murrab läbi ka tugevamatest kaljurahnudest, toestab tunneli lae ja seinad võimalike varisemiste eest, ja toimetab tekkiva prügi kaevatavast tunnelitorust välja. Puur edenes umbes 40 meetrit päevas, läbimurre saavutati aastal 2010.

Gotthardi baastunneli maksumus on seitse kuni kümme miljardit dollarit, koos 2007. aastal valminud Lötschbergi baastunneliga on nad osa aga märksa suuremast, 21 miljardi dollarilisest suurprojektist, mis ühendab Šveitsi ennekõike lõunanaabri Itaaliaga.

Lötschbergi baastunnel on 34,577 kilomeetrit pikk, kaevati ta läbi Alpide kaljumassiivi:

Gotthardi baastunnel saab seni pikimaks raudteetunneliks: 

Läbimurre aastal 2010:

Raudteetunnelitest on kolm pikimat Seikani tunnel Jaapanis (53,85 kilomeetrit, sellest 23,3 kilomeetrit mere all), Briti-Prantsuse Kanalitunnel (50,5 kilomeetrit, sellest 37,9 kilomeetrit mere all) ja Lötschbergi tunnel. Pikimaks maanteetunneliks on Norras 2000. aastal avatud Laerdali tunnel (24,51 kilomeetrit).

Pikim tunnel üldse on aga 137 kilomeetrit pikk Delaware akvedukt USA-s, millega varustatakse joogiveega New Yorgi linna.