Kui me oleme harjunud, et meil on olemas A-, B- ja 0-veregrupp, selgub, et lisaks neile on Eestis veel üle kolmesaja erineva veregrupi, kirjutab ERR Novaator.

See ei tähenda, et AB0-süsteem muutuks nüüd üleliigseks, vaid verd saab tänu sellele ka selle võrra peenemalt uurida.

"Veregruppe on tegelikult palju, see arv natukene muutub, nii nagu teadus areneb, nii avastatakse uusi veregrupisüsteeme juurde. Aga tänasel päeval on rahvusvaheliselt klassifitseeritud umbes 350 erinevat veresüsteemi antigeeni, mis on omakorda klassifitseeritud 36 veregrupi süsteemi," rääkis "Ringvaatele" Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse immunohematoloogia referentlabori juhataja dr Ulvi-Kaire Kongo.

Samas ei tähenda see seda, et AB0-süsteem oleks nüüdseks unustatud. "Ei, AB0 on siiski põhiline ja kliiniliselt kõige olulisem. Ta on esimesena avastatud, enam kui sada aastat tagasi juba Landsteineri [Karl Landsteiner – toim] poolt.

See on ikkagi kõige alus veregrupisüsteemide puhul ja vereülekandel. Seda [AB0-süsteemi – toim] tuleb alati arvestada."