Venemaa tuumaenergiaagentuur Rosatom tahab tuumajaamade eluiga pikendada, püüdes vigu parandada. Mitmete Vene tuumaenergiaekspertide sõnul on parandamine võimatu, vahendab YLE Uutiset.

Probleemid puudutavad Smolenski, Kurski ja Leningradi tuumajaamu, mille 11 energiablokis on RBMK-tüüpi reaktorid. Samasugune reaktor hävis Tšernobõlis 1986. aasta kevadel. Reaktoritest seitse on endiselt kasutusel, kuigi nende arvestuslik kasutamisaeg on juba läbi.

Enne kasutusaja pikendamist on tuumajaamades tehtud parandustöid, mille abil on tõstetud jaamade ohutuse taset.

Reaktorite südametes on aga avastatud tõsiseid kahjustusi. Kütusevardad on vooderdatud kiirgust imeva grafiidiga, mis on aastate jooksul paisunud, ja see väänab kütusekanalid valesse asendisse.

Muutus võib põhjustada kütusekanalite purunemise, millega võib kaasneda radiatsiooni vallapääsemine keskkonda.

Rosatom üritab praegu kahjustusi parandada. Sosnovõi Boris asuva Leningradi tuumaelektrijaama esimene reaktor on parandustööde tõttu suletud ja teise reaktori töövõimsust alandatud 20 protsenti kahjustuste suurenemise aeglustamiseks.

Venemaal tegutsevad keskkonnaorganisatsioonid ja mitmed teadlased peavad võimalikuks, et vanades tuumajaamades võib korduda Tšernobõli-taoline õnnetus, kui jaamad kahjustustest hoolimata töös hoitakse.

Rosatom on tunnistanud, et oht on tõsine, teatas Venemaa tuumaenergiaekspertide esiritta kuuluv professor Igor Ostretsov. Sellest annab tema sõnul tunnistust see, et jaamade võimsust on vähendatud viiendiku võrra.

Riigiduuma loodusvarade komitee aseesimees ja Venemaa tuntumate ökoloogide hulka kuuluv Maksim Šigarkin nõuab, et jaamad suletaks kohe.

Tuumajaamade kasutusaega ollakse aga sunnitud pikendama, sest nende asemele ehitatavad uued jaamad pole õigeks ajaks valminud. Sosnovõi Boris ollakse graafikust maas aastaid.

Vanu jaamu tuleb käigus hoida seetõttu, et nende toodetud elektrile ei ole alternatiivi, nentis Šigarkin. Sosnovõi Bori energiast sõltub kogu Peterburi linn. Kui Sosnovõi Bori teine reaktor oleks tulnud talvel peatada, oleks see Šigarkini sõnul olnud katastroof.

Miljoneid eurosid maksev remont ei aita teadlaste sõnul midagi.

Grafiitkaitse asendamine ei ole lihtsalt võimalik, rääkis Ostretsov. Parandamine eeldaks tema sõnul kogu hiiglasliku reaktori väljavahetamist ja reaktoreid RBMK 1000 ei toodeta enam.

Kui ka vanade tuumajaamade kasutusaega veelgi pikendataks, seisab igal juhul lähiaastatel ees nende lõplik sulgemine. Protsessist kujuneb aastaid kestev ja kallis.

Juba aastaid on Rosatomit üles kutsutud koguma tuumajaamade sulgemiseks raha fondidesse, rääkis Šigarkin. Tema sõnul on aga fakt, et seni kogutud rahast ei piisa mingil juhul reaktorite kasutuselt kõrvaldamiseks.

Venemaal ei ole ka endiselt terviklikku kava selle kohta, kuidas reaktoreid sulgema hakatakse, rääkimata kasutatud tuumakütuse lõplikust ladustamisest.