Kitsalehine põisrohi Silene stenophylla on vanim kunagi taaselustatud taim, kinnitasid uurijad, ning seejuures täiesti elujõuline ja viljakas — kasvatab valgeid õisi ja idanemisvõimelisi seemneid, vahendab PhysOrg.

Eksperiment tõestas, et iidsed eluvormid võivad igikeltsas hästi säilida, osutasid Vene uurijad, kelle uurimuse tulemused ilmusid USA teaduste akadeemia häälekandjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Venemaa teaduste akadeemia raku-biofüüsika instituudis taaselustamisprogrammi juhatanud Svetlana Jašina ütles, et elustatud taim näeb välja väga sarnane oma tänapäevasele ekvivalendile, mis kasvab samas Siberi kirdepiirkonnas.

„Taim on ülimalt elujõuline ja kohaneb väga kergesti,” rääkis teadlane Venemaalt Puštšino linnast, kus regeneratsioonilabor tegutseb. Jašina avaldas lootust, et uurimisrühmal õnnestub tööd jätkata ning veel taimeliike taaselustada.

Venemaa teadlased avastasid ürgpuuviljad, uurides kümneid fossiilseid urge, mida varjavad Siberi kirdeosas Kolõma jõe alamjooksu parempoolsel kaldal laiuvad jäälademed. Sealsete setete vanuseks on määratud 30 000 kuni 32 000 aastat.

Settekihid liitusid omavahel tugevasti kokku ning täitusid sageli üleni jääga, mis muutis vee igasuguse sissevoolu võimatuks, nii et moodustus maapinnast täielikult eraldatud ja isoleeritud külmkamber.

„Oravad kaevusid külmunud pinnasesse, et ehitada urge, mis on umbes jalgpalli suurused. Esmalt vooderdati urg heinte, seejärel karusnahaga, nii et sellest sai ideaalne moonakelder,” rääkis üks uurimuse autoreid Stanislav Gubin, kes oli aastaid samas piirkonnas oravaurgusid otsinud. „See on nagu looduslik krüopank.”

Urud asusid 38 meetri sügavusel allpool praegust maapinda igikeltsakihtides, mis sisaldasid suurte loomade, nt mammutite, karvaste ninasarvikute, piisonite, hobuste ja põtrade luid.

Gubini sõnul näitas uurimus, et koed võivad kümneteks tuhandeteks aastateks jäässe tardumise edukalt üle elada, mis tähendab, et jääaegsete imetajaliikide taaselustamine ei pruugi olla enam mägede taga.