Klimatoloog Habibullo Abdusamatov usub, et globaalses soojenemises pole süüdi mitte kasvuhoonegaasid vaid hoopis päikesekiirguse muutus, vahendab Eesti Päevaleht Online „Jahenemine tuleb sellest hoolimata, kas kõik maailma maad hakkavad kasvuhoonegaaside eraldumist piirama või mitte,” kinnitas teadlane.

Abdusamatovi hinnangul jõuab päikese aktiivsus miinimumini 2041. aastal, kuid sellele järgnev jahenemislaine jõuab maani hiljemalt 2060. aasta paiku. Külm jääb püsima kuni 65 aastaks ja sellal on näiteks Suurbritannia talvedel Siberiga võrreldavad temperatuurid.

Maa selliseid päikese aktiivsuse langusest tingitud väikseid jääaegu on üle elatud varemgi: näiteks 1645.–1715. aastal, kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas olid ekstreemselt külmad talved.