Veest kergem materjal läheneb tugevuselt terasele
Saksa teadlased on välja töötanud uue meetodi 3D-printimisele sarnaneva tehnika abil ülikergete ja poorsete, kuid seejuures oma tugevuselt terasele lähenevate luustruktuuri matkivate materjalide valmistamiseks.
Materjaliteadus on aastatuhandeid kestnud arengu vältel jõudnud viimaks piisavalt kaugele, et materjalide omadusi atomaarsel tasandil tehtavate kohanduste abil muuta. Hoolimata tehnika arengust on selle üks peamisi eesmärke jäänud samaks – nende tugevuse ja massi suhte parandamine. Üksikute eranditega pole ükski tahke materjal veest kergem, kui see just poorne pole. Seega seisneb võti nende sisestruktuuri hoolikas vormimises. Jens Baueri töörühm nägi inspiratsioonina puitu ja loomade luid.
Samal ajal ei rahuldanud teda vaid arvutisimulatsioonid. Appi tuli vabalt kättesaadav lasersüsteem, mis võimaldas ülitäpselt valgustundlikust polümeerist huvialuseid struktuure ehitada. Laserivalgus sundis materjali tahkuma, mil liigseid osi oli võimalik endiselt minema uhtuda. Pärast soovitud tugistruktuuri saamist kattis Baueri töörühm selle aga lisaks alumiiniumoksiidiga.
Loe edasi ERR teadusuudistest
