Veenusel loksus kunagi ookean
Nii on mägistes piirkondades märgatavalt külmem ning ka kivimite koostis on erinev. Venus Expressi andmetega töötavate Saksamaa teadlaste sõnul meenutavad kivimid seal maapealset graniiti.
Maa peal on graniit tekkinud mandrilaamade servaalades magma kristalliseerumise käigus ning selle protsessi toimumiseks on kindlasti tarvis vett.
Kui Veenusel leidub graniite, siis pidi planeedil kunagi olema ookean ning laamade liikumine, väidab teadlaste rühm, mis avaldas ülesvõtete põhjal tehtud analüüsi ajakirjas Journal of Geophysical Research.
Andmed kogus Venus Expressi pardal olev nähtavat ja soojuslikku infrapunakiirgust jäädvustav spektromeeter, mis analüüsis erineva koostisega kivimitelt kiirgavat erineva lainepikkusega valgust. Spektromeetrit ei seganud Veenust kattev pilvekiht ning temperatuurierinevuste põhjal võib teha järeldusi, millised on planeedi kivimid. Andmeid kõrvutati varem Veenuse pinnavormide kohta kogutud andmestikuga.
Veenuse lõunapoolkerast koostatud uutelt kaartidelt ilmneb, et Phoebe ja Alpha Regio platoode kivimid on heledamat värvi ning võrreldes planeedi muude piirkondade kivimitega tunduvalt vanemad. Meie planeedil on sellised heledavärvilised kivimid tavaliselt graniidid.
Värsked vaatlused sobivad teooriaga, mille järgi on Veenuse kõrgemad platood iidsed kontinendid, mida kunagi ümbritses ookean, ning need kontinendid tekkisid vulkaanilise tegevuse tulemusena.
Kuid selleks, et saada täit kindlust automaatjaama ülesvõtete põhjal tõstatatud hüpoteesile, tuleks maandada kosmoseaparaat Veenuse pinnast uurima.
Venus Express saadeti teele 2005. aastal, et uurida, miks Maa naaberplaneedil on meie koduplaneedist nii erinevad olud. Nii suuruse kui massi poolest on Maa ja Veenus vägagi sarnased. Veenus asub Päikesele lähemal, kuid see ainuüksi ei selgita, miks on Veenus Maast nii erinev, planeedil valitsevad otseses mõttes põrgulikud tingimused: süsihappegaasist koosnevas atmosfääris on keskmine temperatuur 467 °C.
Veenusel kunagi olnud vesi kadus planeedi pinnalt teadlaste hinnangul esimeste miljardite aastate jooksul pärast päikesesüsteemi tekkimist ilmselt päikesetuule toimel.
Pole teada, kas kunagi Veenusel pursanud vulkaanid on ka praegu aktiivsed. Kindel on see, et need peavad olema väikesed, sest vastasel juhul oleks nende olemasolu juba avastatud.
«Ma ei eeldaks tänapäeval Veenusel sadade kilomeetrite pikkuseid laavavooge, mis seal kunagi voolasid, aga mind ei üllataks, kui mingi vulkaaniline aktiivsus oleks endiselt olemas,» ütles Jörn Helbert Saksa Kosmosekeskuse Planeetide Uurimise Instituudist.
