Uurijail õnnestus skannida viltuse Pisa torni ahtrat ja käänulist sisemust, mis CSIRO pressiteate väitel pole seniste 3D-skannimistehnoloogiatega võimalik olnud. Kõige märkimisväärsem seik loo juures on vast aga tõik, et ruumilise kaardi koostamine sai teoks vähem kui 20 minutiga.

Uudse lahenduse murranguliseks osiseks paistab olevat just vedru. Suvalise ruumilise keskkonna laserskannimine eeldab skanneri paigutamist mitmetesse ruumipunktidesse, et „heita pilke“ võimalike takistuste taha. Tänu vedrule saab interjööris ringi kantav ja lakkamatult andmeid salvestav skanner küljelt küljele kõikuda, mitmesuguste tõkete taha „piiluda“ ning pisidetaile mitme nurga alt jäädvustada. 

Vedru kasutamine pole siiski päris probleemitu. Selleks, et tarkvara saaks andmeid võimalikult täpselt ühitada ja 3D-ülesvõttekildudest tervikliku mudeli kokku panna, on oluline teada skanneri täpset asukohta igal skannimishetkel. Kuidas saavutada seda olukorras, kus skanner pidevalt ringi liigub ja pealeselle vedru otsas sinna-tänna pendeldab? 

Töörühma kinnitusel hõlmab seadeldis odavat inertsiandurit, mis vedru pöörlemist piisavalt täpsel määral seirab. Uurijate väljatöötatud spetsiaalne tarkvara liidab hoomõõduandmed (arvatavasti koos täiendavate positsioneerimisnäitajatega) laserskanneri kogutud infole ning konstrueerib nende põhjal ruumilise punktipilve — tehes seda lühema aja jooksul, kui kulub andmete skannimiseks.