Värske uuring viitab, et elevandid mõistavad matemaatikat inimestele sarnaselt
Värske uuring viitab, et erinevalt teistest loomadest suudab India elevant numbreid mõista inimesele sarnaselt ja teha vahet näiteks hulga suurusel ja seal olevate esemete arvul.
"Uuring annab esmaseid tõendeid selle kohta, et ka muudel loomadel peale inimese on kognitiivsed võimed, mis sarnanevad inimeste loendamisvõimele," kirjutas uurimismeeskond oma töös. Jaapani teadlaste läbi viidud uuring hõlmas algselt kolme elevanti, kuid vaid üks nendest - 14-aastane Authai - sai ülesandest teadlaste hinnangul piisavalt aru ning kvalifitseerus treeningperioodist edasi, vahendab ScienceAlert.
Authaile õpetati seejärel londi abil puuteekraani kasutamist. Looma eesmärgiks oli valida selline pilt, kus oli peal rohkem puuvilju. Nii üritati mõista, kas elevant suudab loendada esemeid pildil, selle asemel, et valida lihtsalt pilt, kus asjade kogum tundub visuaalselt suurem.
Igal katsel anti Authaile võrdlemiseks kaks pilti. Mõlemal oli kast puuviljaga, puuvilja koguhulk ühes kastis jäi nulli ja kümne vahele. Elevandi ülesanne oli valida see kast, kus puuvilju oli rohkem. Iga kord, kui valik oli õige, anti talle ka endale preemiaks pisut puuvilja. Selleks, et garanteerida, et Authai ei valiks lihtsalt fotot, kus puuvilja hulk on suuruse poolest kõige suurem, olid kõik kujutatud puuviljad piltidel eri suurusega. Lisaks sellele hoiti silma peal ta hooldajal, kes seisis testi ajal puuteekraanist eemal, et ta tahtlikult või kogemata elevandile vihjeid ei jagaks.
Authai suutis kokku õigesti valida 271st korrast 181 juhul. See on umbes kaks kolmandikku kõigist kordadest ning kuigi see ei ole ideaalne tulemus, näitab see teadlaste hinnangul siiski, et tegemist ei ole juhusega. Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et Authai otsustusvõimet ei pärssinud puuvilja hulk, üksikute puuviljade omavaheline distants ega kahel fotol olevate puuviljade suhe. Siiani tundub, et India elevant on ainus loomaliik, kes suudab võrrelda erinevaid hulkasid ning mõista, kummas on rohkem esemeid. Sellist võimet ei ole märgatud ühegi teise looma puhul, sealhulgas näiteks Aafrika elevantide puhul.
Töögrupi juht Naoko Irie selgitab, et see võib tuleneda sellest, et loomaliigid hargnesid juba miljoneid aastaid tagasi. Täpsemalt umbes 7,6 miljoni aasta pikkune periood võib olla piisav, et liikidel oleks välja arenenud erinevad kognitiivsed võimed.Samas vajab väide jätkuvalt edasist uurimist. Authai üksiknäide ei ole piisav, et seda laiendada tervele liigile. Uurimisgrupp on välja pakkunud, et järgnevalt võiks omavahel võrrelda India elevantide ja teiste loomaliikide kognitiivseid võimeid.
