Kõigepealt püüdsid teadlased loodusest kinni 12 ameerika varest. Seejuures oli püüdjatel mask peas. Nii seostus lindudel selle ebameeldiva vahejuhtumiga üks kindel nägu, mis neile meelde jäi. Hiljem, kui linde toideti ja hooldati, kandsid nendega tegelenud inimesed teistsuguseid maske, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Nelja nädala pärast saabus katse järgmine ja otsustav etapp, kus lindudele näidati kordamööda püüdjate ja hooldajate maske ning uuriti samal ajal nende ajuaktiivsuse pilti.

Neilt piltidelt paistiski välja, et hooldaja maski nähes aktiveerus varese ajus motivatsiooni ja tasuga seotud piirkond, püüdja maski peale aga elavnes hirmuga seonduv piirkond. Varasemast on teada, et samamoodi reageerib sõbraks või vaenlaseks peetava inimese nägemisele ka imetaja te aju.

Uurimistulemused on kirjas Ameerika Ühendriikide Teadusakadeemia toimetistes.

Vaata veel: Brain scans show how crows distinguish friend from foe (New Scientist)