Varane inimene sõi liigikaaslast, et menüüd rikastada

Esimesed teadaolevad kannibalid Euroopas sõid miljoni aasta eest üksteist, et menüüd mitmekesistada.

Hispaania Rovira ja Virgili ülikooli teadlaste sõnul ei olnud

Homo antecessor

i

kannibalismi põhjuseks rituaal või nälg, sest uringud näitavad, et antud juhul polnud puudust teistest toiduainetest — inimliha kuulus toidusedelisse menüü rikastamise eesmärgil, vahendab Discovery News.

Uuringus, mis avaldati ajakirjas Current Anthropology, analüüsisid antropoloogid Homo antecessori elupaikadest leitud toidujäänuseid, kivist tööriistu ja teisi asju, mis leiti Hispaaniast Sierra de Atapuercas asuvast Gran Dolina koopast. Lisaks tööriistadele ja loomaluudele oli koopas ka ohtralt Homo antecessori luid.

Lõike-, löömis- ja hambajäljed kontidel näitavad, et neid inimesi tapeti  ja söödi nagu loomi, väidavad uurijad. Nende sõnul näitab muistne veristamisetehnika, et Homo antecessori eesmärgiks oli saada saagist võimalikult palju kasulikke aineid: liha ja luuüdi.

Väljakaevamistelt leitud inimluud olid segamini koos karude, huntide, rebaste, mammutite, ilveste ja teiste loomade jäänustega. Leitud kondid ja tööriistad viitavad sellele, et tegemist oli laagriplatsiga. Lihatöötlemine toimus koopas. 

“Väiksemaid loomi oli menetletud samal viisil,” märgivad teadlased. “See näitab, et nad [Homo antecessor] harrastasid gastronoomilist kannibalismi.”

Teadlased juhivad tähelepanu, et toiduks tarvitati erinevas vanuses liigikaaslasi, alates väikelastest kuni noorukiteni.  

Varasemad uuringud näitavad, et kannibalismi praktiseerisid ka neandertallased ja varajane Homo sapiens. Põhjused olid peale nälja ka poliitilised ja rituaalsed.