Harvardi meditsiinikooli ja Massachusettsi tehnikainsituudi (MIT) tehtud uurimuse kohaselt võis varajaste inimeste ja šimpanside liinide hargnemine toimuda varem kui siiani arvati, kuid siiski mitte varem kui 6,3 miljonit aastat tagasi, vahendab PM Online LiveScience’i uudist.

Inimeste ja šimpanside eellaste liinide hargnemine algas umbes üheksa miljonit aastat tagasi, kuid fossiilsed leiud selle kohta puuduvad. Teadlaste spekulatsiooni kohaselt eraldusid kaks ahviliiki kaheks isolatsioonis elavaks liigiks, kuid pärast paari miljonit aastat oli neist jälle üks liik saanud.

Mingil ajahetkel võisid kaks mõnevõrra geneetiliselt erinevat liiki järglasi saada, kes moodustasid hoopis kolmanda hübriidliigi. Hübriidliik omakorda võis järglasi saada oma mõlema algliigi esindajatega.

Samuti avastasid teadlased, et inimeste ja šimpanside X-kromosoom väga sarnane. Samas on inimeste X-kromosoom keskmiselt 1,2 miljonit aastat ülejäänud kromosoomidest “noorem” ning viimane mutatsioon toimus umbes 5,4 miljonit aastat tagasi.

See võib olla tõendiks, et pärast esimest hargnemist 6,3 miljonit aastat tagasi võisid varajased inimesed elada koos ja saada järglasi varajaste šimpansidega, luues hübriidliigi. Kuid mingil ajahetkel olid geenimutatsioonid juba nii suured, et varajased inimesed ja šimpansid enam järglasi ei saanud ja see oli kindel märk liikide eraldumisest ning kahe uue liigi tekkimisest.