Ent olümpiaturisti poolelt on seal öeldud palju kiidusõnu. Näiteks on tähelepanu väärinud Richmondi ovaalne kiiruisurada, mille projekteerisid Quebeci arhitektid ja mille 26 000 ruutmeetri suurune haigrutiiba meenutav katus (haigur, Kanada põlisrahva sališite sümbol, oli ka esimesi linde, mis sinna kanti jõudnud eurooplastest asunikele silma jäi) on tehtud üraskite näritud surnud puust, vahendab
.

Head on olnud ka transpordilahendused, näiteks rong, mis lennujaamast kesklinna sõidab. Juba linna jõudnud olümpiaturistidele olid linnaliinid olümpiapileti ettenäitamisel tasuta. Seetõttu kasutati isiklikke autosid umbes 30% vähem. Jalgratturitele on olemas turvaline valvega parkla The Bicycle Valet.

Jalgrattaga liikumist püütakse sealkandis igati soodustada ning populariseerida, seda ka olümpia ajal. Nii annavad nad teada, et pargivad meelsasti ka tandemeid, järelkäruga rattaid ning eriti meelsasti kogu perekonna sõiduvahendid abivalmilt ühte kohta. Olemas on ka elektriga sõitvate jalgrataste laadijad. Parkla on avatud olnud juba kolm aastat ning kuulub riigi poolt toetatavale mittetulundusühingule BEST, mis tegeleb loodussõbraliku transpordi arendamisega.

Ka Eesti lehtedes on juttu olnud rikki läinud Kanada jäähooldusmasinast Olympias, mis tuli välja vahetada vana hea Zamboni vastu. Ent siinsetes lehtedes pole selgitatud, miks valiti alguses teine mudel — nimelt see teine töötas elektriga ja oli seetõttu säästlikum, mitte aga gaasiga nagu Zamboni. Vähemalt kavatsus oli hea, ehkki jääalasid pühaks pidavas Kanadas oli sellist takerdust ilmselt raske taluda.

Rahvale näidati olümpial muu hulgas ka energiasäästlikke „nutikaid” maju ning passiivmaju. Räägitud on ka heast kohalikust toidust.

Tore on see, et loodushoiu pärast muretsevad ka taliatleedid ise. Kanada mäesuusataja, Ontariost pärit Kelly VanderBeek ütles, et oma spordialal näeb ta kogu aeg kliima soojenemist ning toetab seetõttu kahel käel vähemalt püüet midagi loodushoiu nimel ära teha. Talv kaitse alla, arvavad talisportlased.