Vanaisa külluslik toidulaud võib kergitada lapselaste suremusriski
Isapoolse vanaisa lapsepõlves söödud toit võib mõjutada isegi nende lapselaste suremust. Omal ajal rohkem süüa saanud vanaisade järeltulijad surid teistest varem ja haigestusid ka sagedamini vähki, leiavad Rootsi teadlased.
"Oleme harjunud, et geenid on pärilikud. Veidi uudsem on idee, et üle mitme põlvkonna saab olla pärilik ka nende avaldumine. Eeskätt seostatakse seda traumade ja toitumisega," selgitas uurimuse juhtivautor Denny Vågerö, Stockholmi Ülikooli meditsiinilise sotsioloogia professor.
Näiteks on varem leitud, et II maailmasõja ajal Hollandis nälga kannatanud emadele sündinud laste kehakaal oli hilisemas elus tavapärasest suurem ning nad haigestusid näiteks sagedamini diabeeti ja skisofreeniass, kirjutab ERR Novaator. Vågerö ja tema kaaslaste analüüsist tuleb välja, et oma jälje võivad jätta ka helgemad ajad.
Rohkem küllusliku saagi kui ikaldustega aastaid kogenud vanavanemate meessoost lastelaste suhteline üldine suremusrisk kasvas 50 protsenti. Nende vähirisk oli ligikaudu kolm korda kõrgem. Vähemalt ühe eelneva uuringu põhjal seostub külluse ajal sündimine ka lastelaste suurema riskiga surra diabeedi tõttu. Seda teadlasrühm töös ei märganud. Pea 290 surma vihjasid aga, et külluslikul ajal elamine kergitab poegade diabeeti haigestumise riski.
Võimaliku põhjusliku mehhanismi kohta ei oska teadlased öelda veel midagi põhjapanevat. Samuti rõhutas professor, et seose olemasolu peaks enne selle teadmiseks võtmist uurima sõltumatud töörühmad, soovitatavalt võttes aluseks teise andmekogumi. "Evolutsioonilises mõttes on igal juhul väga raske näha, et selline mehhanism oleks millegipoolest kasulik," viitas Vågerö
