Vanainimene unustab, sest tema aju ei suuda eristada värsket infot varasemast

Vanemaks saades tundub mälu nõrgenemine paratamatuna. Uute tuttavate nimed ununevad kohe, asjad kaovad ning auto leidmine kaubanduskeskuse parkimisplatsilt nõuab aega. Tavapäraselt lohutatakse end mõttega, et "kõvaketas" on igapäevase tohutu infotulva vastuvõtmiseks liiga täis. John Hopkinsi ülikooli neuroteadlased pakkusid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis välja uue teooria selle kohta, mis ajus unustamise puhul toimub.

Vabatahtlike kolledžiõpilaste ning eakatega tehtud katsete põhjal võib mälu nõrgenemises süüdistada ajukoore oimusagara piirkonnas paiknevat hipokampust, mis talletab mälestusi. Vanemas eas ei tööta hipokampusesse viivad juhteteed enam korralikult, aju satub uue info talletamisel hätta ja pärastisel info tõlgendamisel segadusse, vahendab Novaator.

Teisisõnu – igapäevaste toimetuste juures, näiteks autot tuttavasse parklasse sättides kipub aju lootma vanale infole, selle asemel et saada uut teavet ja seda kasutada. Sel juhul koperdab mäluraskustega inimene sõidukit leidmata mööda parkimisplatsi ringi.

Samal põhjusel hakkavad inimesed vananedes rohkem meenutama ning minevikus elama, kuna mälestused on ajust kergemini kättesaadavad kui uute kogemuste talletamine.

Ka Alzheimeri tõve puhul kahjustub hipokampus varases haigusstaadiumis ning põhjustab tugevaid mäluhäireid.