Pea kõikides igapäevaelus kohatavates rakendustes on valgusosakeste olemasolu registreerimise eelduseks nende kantava energia neeldumine. Paratamatult kaasneb sellega footoni hävimine. See välistab juba iseeneses korduvad mõõtmised. Teadlased on viimastel aastatel küll üha tõhusamalt suutnud läbi viia nõrku mõõtmisi, kuid see pole kvantinformatsiooni vahendamisel lahendus.

See ei vii küll valgusosakese neeldumiseni, ent isegi selle osade omaduste mõõtmine muudab kvantmehaanika põhialuste kohaselt valgusosakese olekut ning seega ka selle kantavat informatsiooni. Lisaks on kvantarvutite südameks olevad kvantbitid korraga mitmes erinevas olekus. Mõõtmine kukutab aga nende superpositsiooni kokku, sundides neist valima vaid ühe. Andreas Reisereri töörühma lahenduseks on peegeldumine.
Loe edasi ERR teadusuudistest