Läänemere kaitseks koostatud tegevuskava algversioon sisaldas mitmeid merekeskkonna kaitse tõhustamiseks vajalikke muudatusi ja olulisi otsuseid. HELCOMi liikmesriikide vaheliste läbirääkimiste käigus tekkinud poliitiliste ja majanduslike lahkarvamuste tõttu tehtud muudatuste tagajärjel jäi alles sisuliselt nõrkade soovitustega tegevuskava, mis ei too kaasa piisavalt olulisi muudatusi kõikides Läänemere äärsetes riikides. Läänemere merekeskkonna kaitse vajab kõrgeimal võimalikul tasandil muudatusi kõikides Läänemere äärsetes riikides, teatab Eestimaa Looduse Fond.

Üks probleeme, mida tegevuskava piisavalt ei kata, on naftaõnnetuste temaatika. Siiani pole Läänemereriigid saanud kontrolli alla ebaseaduslikku nafta ja pilsivee merre laskmist laevadelt. Iga-aastaselt hukkub Läänemerel naftareostuse tõttu 100 000 kuni 500 000 veelindu. Enamus sellistest tahtlikest ebaseaduslikest reostustest on küll suhteliselt väikesed, kuid selle tõttu, et need toimuvad pidevalt tervel Läänemerel, on nad lindudele isegi kahjulikumad kui suured tankeriõnnetused. Veelinnud on nafta suhtes äärmiselt tundlikud, vaid mündisuurune naftalaik sulestikul viib termoisolatsiooni kadumisele ja surnukskülmumiseni.

Eestist osalevad kohtumisel keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv ja merekeskkonnabüroo juhataja Silver Vahtra. Kohtumisel ei osale Taani, Saksamaa ja Läti ministrid, mis osutab sellele, kui prioriteetne on see protsess nende riikide valitsustele.

Eestis plaanitakse kokku kutsuda merekomisjon, kelle juhatusel koostatakse tegevuskava, mis sisaldaks vajalikke muudatusi, et lahendada merekeskkonnaga seotud probleeme. Eestil on HELCOMi Läänemere tegevuskava raames üheks eesmärgiks 2010. aastaks välja töötada ja seadustada riiklikel tasanditel merealade ruumilise planeerimise põhimõtted, mis on oluline suurte avamereobjektide planeerimisel, näiteks tuulepargid ja mereliste kaitsealade määratlemine.