Uurimus, mida juhtis ülikooli rahvatervishoiuteadlane dr Lisa Smithers, keskendus seostele kuue kuu, viieteistkümne kuu ja kahe aasta vanuste laste toitumisharjumuste ning nende kaheksandal eluaastal mõõdetud IQ vahel, vahendab Medical Xpress.

Rohkem kui 7000 last hõlmanud uurimuse raames võrreldi mitmeid toiduvaliku-mudeleid, mis hõlmasid traditsioonilise ja nüüdisaegse kodus valmistatud toidu söömist, valmis-titetoitude söömist, rinnaga imetamist ja „vabavalikulise“ (ingl discretionary) ehk rämpstoidu söömist.

„Kuna väikelapse menüü annab organismile toitained, mida on tarvis ajukudede arenguks kahel esimesel eluaastal, oli meie uurimuse eesmärk selgitada välja toiduvaliku mõjud laste intelligentsuskvootidele,“ selgitab dr Smithers.

„Avastasime, et lastel, kes said kuuenda elukuuni rinnapiima ning 15. ja 24. kuu vanuses regulaarselt tervislikku toitu — kaunvilju, juustu, puu- ja aedvilju —, oli IQ kaheksandaks eluaastaks kuni kaks punkti kõrgem. Lastel, kelle esimese kahe eluaasta toiduvalik hõlmas regulaarselt küpsiseid, šokolaadi, karamellkompvekke, magustatud karastusjooke ja kartulikrõpse, oli IQ kaheksandaks eluaastaks kuni kahe punkti võrra madalam. Samuti leidsime, et valmiskujul turustatavate titetoitude söömine kuuendal elukuul küll alandas veidi arukuskvooti, ent söömine 24. elukuul seondus ometi positiivsemate näitajatega,“ kinnitab dr Smithers.

Dr Smithersi väitel terutab uurimus vajadust pakkuda lastele organismi kujunemise seisukohalt kriitilise tähtsusega eluperioodidel tervislikku toitu.

„Ehkki erinevused intelligentsuskvootides olid üsna väikesed, kujutab meie töö seni üht veenvamat kinnitust hüpoteesile, et kuuendast 24. elukuuni on toitumisharjumustel väike, kuid märkimisväärne mõju kaheksandal eluaastal mõõdetavale IQ-le,“ leiab dr Smithers. „Selle üksikasjaline uurimine, millised on meie lastele pakutavate toitude pikaajalised mõjud, on kindlasti oluline,“ rõhutab ta.

Uurimuse tulemused ilmusid ajakirja European Journal of Epidemiology veebiversioonis.