Vaidlus inimeste surelikkuse üle kogub hoogu

Kõik surevad või nii see paistab. Täiskasvanuikka jõudes kahekordistub risk hinge heita iga üheksa aasta tagant, hakates elu lõpus taas langema. Nähtus võib taanduda inimlikele eksimustele ja soovmõtlemisele, järeldab sellele selgitust otsinud Austraalia demograaf.

Probleem püüdis Austraalia Riikliku Ülikooli järeldoktori Saul Newmani tähelepanu lõppeva aasta juunis. Itaalia vanureid uurinud teadlasrühm järeldas, et inimeste suremusrisk langeb pärast 80. eluaastat igal aastal. Tulemused tähendavad, et vähemalt teoreetiliselt ei piira inimeste eluiga mitte miski.

"Kui võtad 100 000 inimest, kes igal aastal münti viskavad, võivad neist mõned ka enam kui 120 korda järjest saada tulemuseks kulli ehk elada veel ühe aasta," selgitas Newman ERR Novaatorile. Mida rohkem inimesi maailmas elab, seda suurem on selle juhtumise võimalus. Suremusriski vähenemise põhjuse leidmisel saaks kasutada teadmist ideaalis vananemise aeglustamiseks või peatamiseks.

Newman uurimuse autorite entusiasmi ei jaganud. "Suremusriski vähenemine sõltub tegelikult väga tugevalt sellest, millega analüüsi alustad. Nende puhul mõjutab seda kaks sisendit. Kui neist ühte kasvõi aasta võrra muudad, hakkab efekt kaduma. Kummalisel kombel valisid nad 861 võimalusest välja just selle kombinatsiooni, mis oli kõige paremini kooskõlas nende tööhüpoteesi, mitte andmetega," laiendas järeldoktor.

Loe edasi Novaatori teadusportaalist!