Vaid pool Maa sisesoojusest tuleneb looduslikust radioaktiivsusest, ülejäänu on algne ürgsoojus
Ülejäänu on algne soojus, mis pärineb ajast, mil Maa kuumast gaasist, tolmust ja teistest materjalidest koosnevast kerast kokku sulandus, vahendab Novaator.
Teadlased jõudsid selle avastuseni tänu mäesügavuses läbiviidud eksperimentidele. Jaapani Tohoku ülikooli osakestefüüsik Itaru Shimizu ja tema kolleegid kasutasid maakera sisemuses toodetava soojuse koguse otsesemaks hindamiseks geoneutriinosid. Need on osakesed, mis tekivad uraani ja tooriumi isotoopide lagunemisel, kui tuumas muundub üks neutron prootoniks. See protsess kulgeb aeglaselt, näiteks toorium-232 poolestusaeg on miljardeid aastaid. Geoneutriinode abil on võimalik hinnata, kui palju Maa sees radioaktiivsel lagunemisel soojust toodetakse.
2002. aasta kevadest 2009. aasta sügiseni avastasid sügavale Jaapanis asuva Ikenoyama mäe sisse paigaldatud andurid 841 neutriinot. Teadlaste hinnangul olid neist neutriinodest 485 tuumajaamade, erinevate reaktorite ja tuumajäätmete tekitatud. 245 neutriinot olid tekitanud muud allikad, näiteks atmosfääris gaasimolekule tabanud kosmilised kiired.
Seega oli teadlaste esialgse hinnangu järgi Maa loomuliku radioaktiivsusega seotud kõigest 111 neutriinot. Alternatiivse analüütilise meetodi kasutamisel vähenes arvepidamine 106 neutriinoni.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!