„Kevadväsimus on üldlevinud väljend iseloomustamaks kurnatus- ning ükskõiksustunnet või mõningast passiivsusperioodi, mis järgneb pimedatele talvekuudele. Enamasti saab sellest lihtsalt üle, kuid samas võib tegemist olla ka organismilt saabunud ohusignaaliga, mida ei tohiks tähelepanuta jätta, „ütles Eesti Hematoloogide Seltsi esinaine, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus. „Nimelt pole leukeemial ehk siis verevähil muid sümptomeid kui need, mis kevadväsimuselgi ning seda haigust saaks avastada ainult vereanalüüsis.“

Seega peaks oma enesetundes muutusi märkav inimene — näiteks suureneva väsimuse korral — Hele Everausi sõnul pöörduma arsti poole vereanalüüsi tegemiseks: „See võib olla ainus võimalus haiguse leidmiseks. Väsimuse taga võivad muidugi leukeemia kõrval peituda ka teised haigused nagu kroonilise põletikud või teiste organite kasvajad. Nii võib öelda, et veri on kogu organismi peegel.“

Hele Everaus lausus, et leukeemia on tõsine haigus ja selle varajane kahtlustamine ning diagnoosimine on väga oluline, lubades haigele paremat ravivõimalust. Kui Eestis diagnoositakse enamus uutest leukeemia-patsientidest väljakujunenud haiguse faasis, siis mujal maailmas on suundumus vastupidine ning haiguse jälile saadakse varem. See näitab ka inimeste enda paremat teadlikkuse taset.

Leukeemia on valgeliblede pahaloomuline kasvaja, millele on iseloomulik ühe kindla rakutüübi kontrollimatu vohamine rakkude pärilikkusaines DNA esinevate rikete tõttu. Sel kasvajal on rida erinevaid vorme — neid kõiki ühendab see, et normaalse vereloome üle saavad võimust kasvajalised rakud. Seetõttu jääb vähemaks normaalseid punavererakke, mis mõjutab kudede ja organismide varustamist hapnikuga ning inimesed tunnevad end väsinult. Valgevererakkude kadumine hõlbustab erinevate infektsioonide ja palavikuga haiguste lisandumist. Võib tekkida igemete veritsemist, nina verejookse või nahale punaste ja siniste täppide teke.

Leukeemia moodustab kõikidest pahaloomulistest kasvajatest umbes 3%. Enamiku leukeemiahaigete puhul pole võimalik leida ühtegi kindlat haiguse tekke põhjust.

Mitmekümneaastase ajalooga Eesti Hematoloogide Selts ühendab verehaiguste raviga tegelevaid kogenud arste, residentuuris õppivaid arste ning laboritöötajaid. Selts jälgib millised on aktuaalsed arengud verehaiguste ravimise osas maailmas ning arutab kuidas oleks võimalik seda Eestis rakendada. 1998. aastal korraldas Eesti Hematoloogide Seltsi esimese Balti hematoloogia konverentsi, millest on praeguseks saanud iga kahe aasta järel toimuva piirkondliku erialafoorumi traditsioon.