Umbes 1324. aastal e.m.a. arvatavasti 19-aastaselt surnud poisskuninga saatuse teemadel on spekuleeritud alates 1922. aastast, mil Egiptuse Kuningate orus avastati tema terviklikuna säilinud hauakamber, vahendab Reuters.

16 kuninglikule muumiale tehtud analüüsid näitasid, et neli neist, kaasa arvatud Tutanhamon, olid nakatunud malaaria eriti ränka vormi, mis tõenäoliselt katkestaski Tutanhamoni valitsusaja — välistades seega mõrva või mõne muu tõve.

Egiptuse, Saksa ja teiste riikide teadlased, nende hulgas Zahi Awass Egiptuse muinsuskaitse ülemnõukogust, kogusid kokku muumiatele aastatel 2007-2009 läbi tehtud geneetiliste ja radioloogiliste testide tulemused. Analüüs aitas kujundada selgemat ettekujutust 155 aastat valitsenud 18. dünastiast, mille üks vaaraodest oli ka 11 eluaasta vanuses troonile tõusnud Tutanhamon.

Teadlased oletasid, et Tutanhamonit nõrgestas jalaluumurd, mille võis põhjustada kukkumine. Kombinatsioonis malaarianakkusega tõigi see kaasa vaarao surma, usuvad nad.

Tutanhamonit vaevasid suulaelõhestus (rahvakeeli “hundikurk”), vasema jala kerge kompjalgsus ning muud luuvaevused. Mõnedel tema pereliikmetel oli esinenud jala lodiluu osteokondroosi ehk Köhleri tõbe, mis verevarustust häirides võib põhjustada jalalaba luude sisselangemist, kuid ei olnud surmav.

“Tutanhamonil oli mitu tervisehäiret, ja mõned neist võisid omandada põletikulise, immuunsüsteemi laastava ja seega nõrgestava sündroomi kumulatiivse iseloomu. Teda võib ette kujutada noore, kuid hapra kuningana, kes vajas käimiseks keppe,” kirjutab Awass ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud töös.

Lisaks hauakambrist leitud hindamatule kuldaardele kuulusid Tutanhamoni teispoolsuse-reisi varustuse hulka ligi 130 jalutuskeppi — millest mõnedel oli märgid kasutamisest — ning arvestatav väliapteek.

Teadlased on ka üsna kindlad, et on ühiste veregruppide alusel tuvastanud Tutanhamoni isale Akhenatenile ja vanaemale Tiyele kuuluvad muumiad.

Kummutati oletused, mille kohaselt kannatasid Tutanhamon ja tema eelkäijad ränkade väärarengute käes; välistati pikajäsemelisust põhjustav pärilik sidekoetõbi Marfani sündroom ning teine haigus, mis võis tingida rindade ülemäärast suurenemist.

“Pole tõenäoline, et Tutanhamonil või Akhenatenil oli märkimisväärselt imelik või naiselik kehakuju. Oluline on meeles pidada, et muistses Egiptuses oli kuningatel kombeks lasta end ja oma perekondi kujutada idealiseeritult,” märgib Awass.