Väljas laulavad linnud, ent nende rõõmus vidin rammib naise pead, nagu taotaks seda väikese haamriga. Enesetunde muudab veel räbalamaks iiveldus – naise kõhus keerab. Ta tahaks tõusta, akna kinni panna ja kardinad ette tõmmata, aga iga pisimgi liigutus võimendab valusid. Nii on ta sunnitud liikumatult voodis lamama.

See naine kannatab migreeni all nagu veel umbes miljard inimest meie planeedil. Heategevusliku Briti migreenitrusti teatel on migreen maailma haiguste arvestuses levikult kaariese ja pingepeavalu järel lausa kolmas. Enam kui kolme neljandikku haigetest tabab seejuures vähemalt üks hoog kuus. Nagu teame, käib hooga kaasas väga ränk peavalu ja seetõttu on migreen üks levinumaid haigusi, mis ei lase inimestel ei kodus ega tööl oma argitoimetusi teha.

Enamik migreenihooge kestab mõne tunni, aga need võivad väldata ka kuni kolm päeva. Hoogude esinemise sagedus on inime­seti erinev. Mõnel esineb migreeni iga paari päeva tagant, teisel ainult paar korda aastas. Keskmiselt tabab migreen haiget kaks kuni neli korda kuus. Migreen piinab peamiselt keskealisi läänemaailma inimesi ning naisi tabab see kaks-kolm korda sagedamini kui mehi.

Kuigi migreenihaigeid on väga palju, ei ole arstid ja teadlased ikka veel täielikult mõistnud, mis valusid põhjustab. Ka ravi on olnud seetõttu raske leida. 2018. aastal kiitis aga nii USA terviseamet kui ka Euroopa Komisjon heaks uue ravimi, mis võib hoogude hulka raskesti kannatavate patsientide seas tervelt poole võrra vähendada. Enne seda, kui ravimile USAs müügiluba anti, toimusid kliinilised katsed, mis näitasid, et 26 protsendile patsientidest mõjus ravim maksimaalse efektiivsusega ning need inimesed said migreenist täielikult priiks.

Loe lähemalt jaanuari Imelisest Teadusest!